Kui vaadata Swedbanki sularahaautomaatide vähendamise pärast tekkinud paanikat, siis oleks Eesti tarbijate keskühistu (ETK) justkui ajastanud oma Säästukaart Plussiga väljatulemise täpselt õigeks ajaks. Kasu ja populaarsust loodab ETK lõigata just pankade arvel, pakkudes eelkõige maapiirkondade elanikele võimalusi, mis ATM-ide järjest vähemaks jäämise tõttu võivad jääda maainimesele kaugeks või suisa kättesaamatuks. Seda arvesse võttes on keskühistu ka oma prognoosides suhteliselt julge, lubab kasvatada uue teenuse kasutajaskonna paari aastaga tuhande kliendini ja ennustab kaardilahenduse käibeks lausa sada miljonit eurot. Juba praegu, veidi üle kuu aja pärast teenuse kasutusele tulekut, on endale plusskaardi teinud ligi 2000 inimest. Nimelt tuli ETK Gruppi kuuluv ETK Finants eelmise aasta lõpus välja välismaal küll juba levinud, ent Eestis esimese uuendusliku võimalusega, kus soodustusi pakkuv kliendikaart kehtib jaeketi poodides kui kommertspankadest sõltumatu maksevahend. Kuigi Säästukaardist arenenud versiooniga saab maksta, kassast sularaha välja võtta ja kaupu isegi võlgu osta vaid ETK-le kuuluvates Maksimarketites, Konsumites ning AjaO kauplustes, püüavad uue teenuse pakkujad juhtida tähelepanu sellele, et nende teenused on odavamad ja tihti ka lähemal kui Rootsi suurpankade omad. Täpsemalt öeldes toimib Säästukaart Plussi teenus niimoodi, et kui kanda raha tavaliselt pangakontolt ETK kaardile, saab sellega toidupoes kauba eest tasuda ja kodupanga automaadi puudumise korral ühekorraga ka kuni sada eurot välja võtta. Kui soovitud kaup läheb maksma rohkem, kui kaardil raha on, saab määratud limiidi ulatuses ka võlgu jääda ja järgmisel kuul võtab pood puudu jäänud summa kontolt otsekorraldusega maha.
