Jaotusvõrguettevõte Elektrilevi menetleb praegu 140 samasugust projekti. Ohu on esimene, kes sõlmis mikrotootjana liitumislepingu, samuti sõlmis ta kodus toodetud elektri müügiks tarnelepingu Eesti Energiaga. „Kui varem maksin igakuiselt elektri eest ligi 35 eurot, siis eelmisel kuul vaid 16 eurot,” rääkis Ohu.

Türilane paigaldas 2,5 kW võimsusega päikesepaneelid katusele oma majapidamise tarbeks. Päikeseenergial töötav süsteem vajab võimsat salvestit, et tarbijat ka pimedal ajal vooluga varustada. Suure akupargi asemel võib aga salvestina kasutada üldkasutatavat elektrivõrku, millega liitumiseks tuleb sõlmida leping kohaliku jaotusvõrgu ettevõttega. Pärast võrguga liitumist ostab elektri müügiga tegelev ettevõte kodus toodetud voolu ära ja lahutab selle maha kliendi igakuisest elektriarvest.

„Loodan, et aastaringselt tarbin poole oma toodetud elektrienergiast ise, poole aga müün võrku ära,” selgitas Ohu. „Minu eesmärk pole elektrit müüa, vaid seda maksimaalselt oma majapidamises ära kasutada, ülejäägi annan ära.”

Loota on ka lisateenistust

Sellegipoolest saatis Ohu eile teele taotluse, et saada taastuvenergia toetuste jagajalt Eleringilt tavapärast 5,3 sendi suurust toetust iga toodetud kilovatt-tunni eest. Toetuse abil võib Ohu loota ligi 240 euro teenimisele aastas, sest arvutab oma seadme tootmismahuks 4500 kilovatt-tundi elektrienergiat.

Saksamaalt ostetud päikesepaneelid maksid alla kaheksa tuhande euro, ligi tuhat eurot kulus võrguga liitumiseks. Majaperemehe hinnangul tasub investeering praeguses turuseisus ära 10–12 aastaga.

Elektrilevi peab Ohule kuuluva seadme liitmist oma võrguga läbimurdeliseks, mille eeskujul lahendatakse kõik järgnevad taotlused.

„Tänu selle mikrotootjaga läbitud pilootprojektile on meil protsess kõvasti edasi arenenud ja kliendipoolne koostöö oli lausa autasu väärt,” ütles Elektrilevi liitumiste spetsialist Meelis Kaps.

Praegu on ettevõttel võrguleping 11 mikrotootjaga sõlmimisel, puudu on vaid allkirjad. Kaksteist mikrotootmisseadme omanikku on võrgulepingu sõlmimise lõppfaasis, kuid enne allkirjastamist on vaja lõpetada liitumisega seotud elektrivõrgu ehitustööd ja teostada seadmete tehnilise korrasoleku kontroll.

Seni veel monopoliseisuses Eesti Energia kinnitusel ootavad nad mikrotootjaid lausa avasüli. „Täna sõlmime lepinguid tähtajaliselt, kehtivusega 2012. aasta lõpuni, mil elektriturg Eestis täielikult avaneb. Alates 2013. aastast sõlmime soovi korral uue lepingu,” rääkis Eesti Energia pressiesindaja Eliis Vennik. „Avatud elektriturul müüjat valides tasub silmas pidada, et nii elektri ostu- kui müügileping peavad olema sõlmitud sama elektrimüüjaga.”

Elering on kimbatuses

Eesti Energia on muutnud mikrotootja arvelduse elektri müümisel võimalikult lihtsaks. Elektri tagasimüük on toodud eraldi reana elektriarvel, näidates tasaarveldust toodetud ja tarbitud elektrienergia kohta.

Eleringist väljendati mikrotootjatele taastuvenergia toetuste maksmise suhtes kimbatust, sest seni pole ühtegi taotlust menetletud. Ettevõtte pressiesindaja tõdes, et seadus lubab toetust maksta kõigile tootjatele, kui nad vastavad tehnilistele tingimustele, see tähendab, et on liitutud võrguettevõttega. Aga kuidas täpselt mikrotootjate taotlusi läbi vaatama hakatakse, on veel otsustamata.

Eleringi ebakindluse taga võib peituda hirm, et elektri mikrotootmist võidakse hakata kasutama riigilt subsiidiumide väljapumpamiseks.

„Kui mikrotootmine on elektri säästmisele suunatud mõtestatud tegevus, siis põhimõtteliselt ei peaks ta subsiidiume vajama,” ütles majandusminister Juhan Parts. „Me oleme eeskirju sättinud nii, et mikrotootmine muutuks võimalikuks. Nüüd peame analüüsima, millisel tasemel on toetused mõistlikud. Ebareaalne oleks mõelda, et väga väike tootja saab subsiidiumi abil väga suurt sissetulekut.”NäpunäitedNii saab eestlane endale koduse elektrijaama

••Mikrotootjal kulub võrguga liitumiseks poolteist kuud. Edu nimel peab ta täitma kõiki võrguettevõtete tingimusi.

••Selleks, et osta õige elektri tootmise seade, tuleb võtta tehnilised tingimused võrguettevõtjalt, kes määrab, millistele tingimustele need peavad vastama. Seadme soetamise järel tuleb võrguettevõtjaga kooskõlastada selle tehnilised andmed ja paigaldamisjoonised.

••Võrguettevõtja poolt paigaldatakse tootmisseadmele kahesuunaline voolumõõtja ja katkestuslüliti.

••Välja ehitatud süsteemile tuleb tellida pädevast elektritööde eraettevõttest elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus.

••Võrguettevõtjaga tuleb sõlmida elektrivõrguga liitumise leping.

••Sama elektrimüügifirmaga, kellelt ostetakse elektrienergiat oma majapidamise tarbeks, sõlmitakse ka tarneleping oma toodangu müügiks. Elektrifirma arvestab igakuisest arvest maha koduse seadme poolt võrku edastatud elektri maksumuse, mis Eesti Energia puhul on 2,81 eurot kilovatt-tunnilt.

••Lisaks võib Eleringile esitada taotluse taastuvenergia toetuse saamiseks, mille suurus on 5,3 senti toodetud kilovatt-tunnilt.

Allikad: Vello Ohu, EPL