Elion lööb videolaenutustele netilaenutusega hingekella

 (9)
                 
Elion lööb videolaenutustele netilaenutusega hingekella
Priit Simson
Elion kavatseb tuua oma DigiTV laenutusse nii kassahitid kui ka vanad väärtfilmid.

“DigiTV videolaenutus saab kindlasti tavalaenutusele tugevaks konkurendiks ning on aja küsimus, millal tavalaenutus praegusel kujul hääbub,” ennustas Elioni suhtekorraldusjuht Raimo Matvere.

Elion püüab haarata turupositsiooni Videoplanetilt ja teistelt videolaenutustelt.

Kui praegu on tavalise laenutuse eeliseks digitaalse ees palju suurem filmikogu ning laiem Ïanrivalik, siis tulevikus lubab Elion tuua turule olulisemad Hollywoodi hittfilmid ning samas ei unustata ka gurmaane, kellele hakatakse pakkuma väärtfilme sellest ja möödunud sajandist. “Läbirääkimised käivad kõigi suuremate Hollywoodi stuudiotega,” kinnitas Matvere.


Möödunud nädalal 2500 kliendiga DigiTV videolaenutuse katsetamist alustanud Elion kavatseb teenuse kõigile oma

30 000 kliendile kättesaadavaks teha mai lõpus. Võrreldes tavalaenutuse umbes 50-kroonise teenusega saavad DigiTV katsetajad filmile ööpäevase ligipääsu 25–35 krooni eest. Valida on praegu umbes 40 filmi ja sarja vahel, kuid nimekiri täieneb igal nädalal.

Videolaenutuste klientuur kipub seoses DVD-de müügi suurenemisega juba praegu kokku kuivama. “Laenutajaid käib siin tõepoolest järjest vähem, olen sellest trendist isegi omanikega rääkinud,” nentis VideoClubi laenutuses töötav Nadja. Ehkki poes on valida tuhandete filmide vahel, võib neiu sõnul kliente päevas kokku lugeda nelja käe sõrmedel, väikesteks eranditeks näiteks koolivaheajad.

Pole ainus konkurent

VideoClubi juhataja Erko Vaks tunnistas, et näeb digilaenutuses arvestatavat, kuid mitte ainsat konkurenti: “Eks Elion on teenusega alles katsetamise faasis, näis, mis sellest tuleb.” Videolaenutusturul käib ka tihe omavaheline rebimine. Mustamäel on teineteisele lähedal Videoplaneti ja VideoClubi laenutused, mis püüavad võidu hindu langetada ning sel viisil teineteist lämmatavad. “Marginaalid on juba minimaalseni viidud, enam meil palju ruumi kukkuda ei ole,” ütles Vaks.

Kahju

Piraatlus on vaenlane

Kadusid miljardid

•• Ülemaailmne filmitööstus, sh tootjad, käitlejad, edasimüüjad, kinod ja videolaenutused, kaotas 2005. aastal piraatluse tõttu kokku 18,2 miljardit dollarit ehk 210 miljardit krooni.

•• 80% piraatlusest leidis aset väljaspool USA-d.

•• 62% kaotasid kompaniid illegaalsete DVD-de tõttu, 38% moodustas internetipiraatlus.

•• Tüüpiline “filmipiraat” on 16–24-aastane noormees.

•• 44% laekumata summadest läheb kaduma tudengite seaduse eiramise tõttu.

•• Suurima piraatluse tasemega (hinnanguline määr, mida arvestatakse turuosa kaotamisega piraatlusele) riigid on Hiina (90%), Venemaa (79%), Tai (79%), Ungari (76%) ja Poola (65%).


LISA OMA KOMMENTAAR
Selle artikli kohta on 9 kommentaari
Nimi
Kommenteerimistingimused
Eesti Päevaleht - viimased uudised
Isekirjastaja Amazonis üliedukas
11. veebruar 2012 03:00

Ilm

4 tunni prognoos:

-11 .. -12°C

Ilmast täpsemalt
Vaata.ee
-50%
18,- €
Näo miostimulatsioon koos ülimalt efektiivse ...
Vaata
Roma Gold juveelikaupluste ahvatlev kinkekaart -50%


M-kindlustus
SMS laen