ELi dokument: Ansipi plaan tuleval aastal eurole üle minna pole reaalne
(21)
Kui lähtuda ühest ELi sisemiseks tarvituseks mõeldud dokumendist, võib liidu rahandusvolinik Joaquin Almunia täna peaminister Andrus Ansipile öelda, et kava eurole üle minna juulis 2010 on liiga ambitsioonikas.
Ansip arutab eurole üleminekut Almuniaga täna Brüsselis enne Euroopa Liidu liikmesriikide juhtide kogunemist. Eesti soovib Euroopa Komisjonilt ja Euroopa Keskpangalt erakorralist hindamist, kas riik vastab ühisrahaga liitumise kriteeriumidele veel enne tänavu aasta lõppu, kirjutas Bloomberg.
Uudisteagentuuri Bloomberg käsutusse sattunud dokumendi kohaselt "jääks praktilisteks ettevalmistusteks väga vähe aega", juhul kui Eesti peaks liituma euroalaga juulis 2010. Dokumendis on toodud välja argumente, mis näitavad Euroopa Liidu kõhklusi ja kahtlusi, kas Eesti ikka saaks nii ruttu euro kasutusele võtta.
"Paljud Euroopa Liidu liikmesriigid sooviksid kiiresti eurole üle minna, kuid Euroopa Komisjon ega Euroopa Keskpank ei ole selle koha pealt kuigi innukad," kommenteeris Danske Banki peaanalüütik Lars Christensen, kes on seni silma paistnud pessimistlike, kuid täppi läinud prognoosidega Baltimaade majanduse kohta.
"Eestil oleks muidugi kasulik jätkata ambitsioonika poliitikaga, kuid mitte üleminekukuupäevade suhtes," soovitas Christensen. "Vähemalt ei tohiks varaseid kuupäevi välja käia avalikult, kuna turgudele pettumuse valmistamisel võivad olla laiaulatuslikud mõjud."
Komistuskiviks võib saada eelarvedefitsiit
Ansipi lootuste kohaselt võiks Eesti vastata euroga liitujatele seatud inflatsiooni alampiirile juba tänavu oktoobris. Eurole üleminekuks peaks inflatsioon vastama 1,5 protsendi piires 12 kuu keskmisele inflatsioonile, mida näitavad kolm Euroopa Liidu kõige aeglasema aastase hinnakasvuga riiki.
Jaanuaris oli nii arvutatud inflatsioonisiht 3,9 protsenti, kuid Eesti inflatsioon tervelt 10 protsenti eelmise aasta sama ajaga võrreldes. Veebruaris aga langes Eesti inflatsioon 3,4 protsendile, mis on kolme ja poole aasta kõige madalam näitaja.
Kuid endise rahandusministri Taavi Veskimägi sõnul võib maksutulu järsk vähenemine suurendada Eesti eelarvedefitsiiti üle 3 protsendi sisemajanduse koguproduktist, mis välistaks rahaliiduga ühinemise. Praegu on eelarvedefitsiit kavandatud 2,5 protsendile.
 |
  |
 |
