Elektri tootmisvaru on garanteeritud vaid 2015. aastani
Kui Eesti ei investeeri piisavalt uutesse elektrienergia tootmisseadmetesse, võib alates 2016. aastast tekkida tarbimise tipp-perioodidel tootmisvõimsuste puudujääk.
Kuni 2015. aastani on aastane tootmisvaru piisav, selgub aruandest, mille Elering koostas Euroopa Komisjonile, majandusministeeriumile ja konkurentsiametile.
Aastatel 2011 – 2017 on Eleringi teavitatud investeeringutest uutesse tootmisseadmetesse 896 MW ulatuses.
Samuti on arvestatud kahe uue Narva Elektrijaama ploki lisandumisega veidi vähem kui 600 MW ulatuses, mille osas on aga jätkuvalt mitmeid lahtisi küsimusi. Tootmisvõimsuste sulgemist kavandatakse aga 1358 MW ulatuses, mis tekitabki puudujäägi.
Varustuskindluse aruande kohaselt ei ole pärast 2016. aastat konservatiivse stsenaariumi korral tipukoormuse ajal tootmisvõimsused piisavad, et tasakaalustada tarbimist kodumaise tootmisega ning puudujääk võib ulatuda kuni 900 MW-ni. Aastatel 2020 – 2025 võib uute investeeringute puudumisel elektrienergia defitsiit ulatuda juba kuni ca 1400 MW-ni.
Eleringi juht Taavi Veskimägi sõnul suurendab potentsiaalne tootmisvõimsuste defitsiit hinnasurvet veelgi, eriti arvestades, et Läti ja Leedu elektrisüsteemid on peale Ignalina tuumaelektrijaama sulgemist defitsiidis juba täna.
"On põhimõtteline valik, kas leida võimalus subsiidiumide maksmiseks mitte turupõhiselt toimivate uute tootmisvõimsuste rajamiseks või aktsepteerida tiputarbimise katmist elektriimpordiga. Kuna uute tootmisvõimsuste rajamisel on hetkel palju lahtisi küsimusi ning ebaselgust, siis tuleviku varustuskindluse hoidmisel on elutähtis täiendavate ühenduste rajamine naabritega sh eelkõige Estlink2," rääkis Veskimägi.
 |
  |
 |
