EL seab pangandussüsteemi sügisel tuleproovi ette

Pankade võimet surutisele vastu panna peaksid läbi katsuma Euroopa Liidu liikmesriikide kohalikud järelevalvajad (nagu Eesti finantsinspektsioon), järgides riiklikke järelevalvajaid ühendava Euroopa pangandusjärelevalve komitee (CEBSi) ühiseid suuniseid ja meetodit, kirjutas Reuters.

Kuid erinevalt hiljuti läbi saanud USA pangandussüsteemi järelekatsumisest ei tähenda koormuskatsed üksikutele pankadele kapitalinõuete esitamist, samuti hoitakse tulemusi kalevi all, ütlesid anonüümseks jääda soovinud järelevalveametnikud Reutersile. Seega jääks investorite eest varjule, kui tõsised probleemid Euroopa panku võivad ähvardada.

"Otsuse tegid Euroopa Liidu rahandusministrid. Nad otsustasid, et CEBS peaks korraldama koormuskatsed," ütles Reutersile allikas, kes on tuttav ministrite nõukogu otsuste ja kavadega. "Aga see pole institutsioonide ükshaaval läbikatsumine, nagu ameeriklased tegid. See on laiem test, mis peaks näitama, kui vastupidav on Euroopa Liidu pangandussüsteem tervikuna." Allika teatel peaks uurimine selgitama, kas pankadel on piisavalt kapitali praegustes oludes töötamiseks või on vaja seada lisanõudeid.

CEBS on enda teatel juba Euroopa Liidu pangandussektori üldise riskihinnangu ELi riikide rahandusministritele esitanud esimese kvartali lõpul, järgmine hinnang peaks valmima septembris, käsitledes ühtlasi pangandussektori elujõudu laiemalt.

"Me seome teise hinnangu koormuskatsetega, kuid pole kavandanud üle Euroopa Liidu ulatuvat koormuskatset, mille eesmärk oleks ära tunda rekapitaliseerimisvajadused," kommenteeris CEBSi peasekretär Arnoud Vossen. "Selle põhjus on, et kapitali piisavust näitavaid teste peaks läbi viima riigid ise." Vosseni kinnitusel on tulemused konfidentsiaalsed ega räägi üksikutest pankadest.

Ameerika Ühendriikide võimud lõpetasid hiljuti riigi 19 suurema panga kapitali piisavuse uurimise, mille eesmärk oli selgitada, kas pangad suudavad pika kriisi ajal ikka püsti püsida. Valitsus järeldas, et kümme panka peab kapitali juurde hankima, kasvatades seda kamba peale kokku 74,6 miljardi dollari võrra.

Nõrgemate hulka liigitas USA keskpank ehk föderaalreserv Bank of America, millel on vaja 33,9 miljardit dollarit lisakapitali. Suure hulga kinnisvaralaenude andja Wells Fargo peaks suurendama oma kapitali 13,7 miljardi dollari jagu ning maailma suurima panga troonilt kukkunud Citigroupil läheb vaja 5,5 miljardit dollarit.