„Pakettide ülesehitus ei motiveeri elektrimüüjat leidma parimaid pakkumisi, võimaldades maha müüa ka hetke tipphindadega soetatud elektri. Elektritarbijale pole jäetud võimalusi oma huvide kaitsmiseks. See, et me tarbijana peksa saame, on ilmselge. Kui meie ettevõte saaks teha Kesk-Euroopas sellist äri, nagu tehakse Eestis nn börsipõhiste muutuvpakettidega, oleks olukord ulmeline,” lisas elektrikaubanduse ekspert.

Vaba elektriturg tagab Loo sõnul hinnatõusu ennekõike senisele monopolile Eesti Energiale, mis võimaldab riigil välja võtta kopsakaid dividende. Kuna Eestis tarbitava põlevkivi ootamatuks kallinemiseks pole seni eeldusi tekkinud, näib ka elektrienergia kallinemine vabaturul põhjendamatu.

Tarcona pole hakanud Eestis elektrit müüma põhjusel, et siin pole Eesti Energia elektrijaamadega võistlevate ettevõtete toodang kättesaadav, sest liiga nõrgad välisühendused ei taga vabaturukaubanduseks vajalikku elektrihulka. „Osta elektrit Eesti Energialt ja seda omakorda tarbijale edasi müüa – see nüüd küll mingi äri pole, sest nende toodang kulub niigi koduturul ära,” selgitas Loo.

„Reaalsuses seda Venemaa elektrit siia väga palju ei tule. Venemaalt läheb elektri eksport Soome, Eestis seda osta pole reaalselt võimalik. Läbi Läti oleks see võimalik, kuid lätlased teevad selle ise ära. Lätis on oma spetsiifika, kuidas Vene elektri müümine käib, aga ma ei taha seda kommenteerida,” sõnas ta.

Elektrituru avanemisega kaasneb Loo kinnitusel Eesti konkurentsivõime vähenemine, sest kõigile elualadele kanduv ahelhinnatõus sunnib omakorda ettevõtjaid palku tõstma.KommentaarKlientidel on rohkem valikuid

Karla Agan
Eesti Energia elektrimüügi juht

Elektrituru avanemine oli otsus, mille Eesti riik võttis vastu siis, kui otsustasime, et meist saab Euroopa Liidu liige.

Täna tegutseb turul aktiivselt juba rohkem elektrimüüjaid, kui aasta alguses prognoositi. Kliendid saavad valida väga erinevate pakettide vahel – erinevad hinna kujunemise alused, maksevõimalused jne. Kõik see näitab, et müüjad on motiveeritud leidma klientidele parimaid lahendusi.

Avatud turul on elektripaketi hinnakujunduse baasiks turuhind ja selle suurim mõjutaja on elektri börsihind. Müüjate hinnapakkumistes on aga arvestatud ka kulusid, müügimarginaali ja käibemaksu, mida börsisüsteemi hinnad ei sisalda.

Eesti Energia ei määra enam hinda

Marko Allikson
220 Energia juht

Eesti Energia on küll Baltikumis ainuke tootja, kes toodab rohkem, kui lõpptarbijatele müüb, ent Eesti ühendus Venemaa, Läti ja Soomega on piisav, et vajaduse korral täita enamik Eesti tarbimisvajadusest.

Elektri jaemüük algab alles pärast börsitehinguid, sest börsile võivad oma toodangu müüa kõik tootjad ilma ühtegi lõppklienti omamata. Järelikult on ka hinna mõttes jaemüüjatele aluseks börsihind.

Sellepärast ei kujunda hinda Eestis mitte Eesti Energia, vaid enamasti hoopiski Estlinki ühendus Soomega.

Alates 2014. aastast, kui lisandub teine Estlinki kaabel, kujundab Soomes kehtiv hind Eesti elektrihinna ilmselt kõigil ööpäeva tundidel.