Eksperdi pilguga: Patentenditaotluste arv mõjutab otseselt riigi majandusnäitajaid

Eesti on kehva leiundusaktiivsusega Euroopa Liidu liikmesmaa. Tänavu WIPO kodulehel toodud 2005. aasta koondtulemuste järgi oli Eesti patentide arvult miljoni elaniku kohta 52. kohal, jäädes Jaapanist ja Lõuna-Koreast maha umbes 150 korda, USA-st üle 40 korra, Saksamaast 35 korda. Meil oli aastas miljoni elaniku kohta 17 patenti, mida on üle kümne korra vähem kui Nõukogude ajal. Sama kaugel tipust, 52. kohal, on Eesti ka patentide arvult rahvatulu miljardi USD kohta – 1,24 patenditavat leiutist. Samal ajal on Lõuna-Koreas ja Jaapanis vastav näitaja üle saja. Patentide arvult teadusarendustegevusele (T&A) kulutatud miljoni USD kohta oleme veelgi nadimal 57. kohal tulemusega 0,15 – edukamates riikides küünib see üle kümne.

Kui Eesti tahab tõesti jõuda viie rikkama Euroopa riigi hulka, siis peame innovatsiooni oluliselt rohkem tähtsustama, sest sel juhul peaks meie summaarne innovatsiooniindeks ületama Euroopa parimate – Rootsi ja Soome – praeguse taseme. Skandinaaviamaad on aga summaarses innovatsiooniindeksis juhtpositsioonil just tänu Euroopa Liidu keskmist ületavale leiundusintensiivsusele ja elaniku kohta teadusarendusse tehtud kulutuste poolest. Eesti teadusarendustegevuse kulutused elaniku kohta annavad WIPO 2005. aasta analüüsis 31. koha 114 USD-ga, mis jääb aga juhtivatest riikidest Rootsist, Soomest ja USA-st maha umbes kaheksa-üheksa korda. Euroopa rikkamate riikide hulka jõudmiseks peame oma suhtumist leiundusse tugevasti korrigeerima.

Eesmärgi saavutamiseks peame tegelikult lähtuma maailma tippudest: leiundusaktiivsuses Jaapanist, Lõuna-Koreast, USA-st; T&A finantseerimisel Rootsist, Soomest ja USA-st. Kui võtame oma rikkamate hulka jõudmise püüdlusi tõsiselt, siis peame ka toodud eeskujusid ületama. See aga tähendab peale muude oluliste innovatsioonikomponentide ka leiundusaktiivsuse hüppelist kasvu Eestis vähemalt 1500–3000 taotluseni aastas.

Innovatsiooni mõju ühiskonna arengule on vaieldamatu. Kuidas täpselt mingi innovatsiooni summaarset indeksit mõjutav komponent arengule mõjub, polegi nii tähtis. Oluline on, et registreerimiseks esitatud taotluste arv mõjutab otseselt selle riigi majandusnäitajaid. Ei maksa karta: mis neist kasu, kuna neid nagunii ei rakendata! Ei maksa määratleda teadus- ja tehnikaalasid, mida võib toetada ja mis on meie arenguks prioriteetsed. Soomes tegutseb 57 leiunduskeskust, mis toetavad otseselt kõigi valdkondade üksikleiutajaid. Soome leiutustegevuses on erilise tähelepanu all armee ja kaitsetegevus, sest nad mäletavad hästi, et Soome leiutaja Armas Laine poolt 1927. aastal patenditud “konel” oli hiljem määrav tähtsus rahva ja riigi kaitsmisel agressori vastu. Kas meie kaitseministeeriumis on arendustegevus, eriti leiundus au sees? Vaevalt, kuigi tegelikes lahingutingimustes sõltub ellujäämine just nupukusest, mis saadakse praktilises leiunduses.

Leiunduses on üksikleiutajate panus teatavasti suurem kui suurettevõtete või teadlaste oma. Teisalt võib praeguses olukorras kindlalt eeldada allhankesse investeerimise vähenemist, sest palgakulud on Eestis ruttu kasvanud. Siit järeldus: võimalikku tööpuudust võivad leevendada innovatiivsed väikeettevõtted. Lisaks tuleks silmas pidada, et üksikleiutajate loodu annab majanduslikku kasu palju kiiremini kui kõrgtehnoloogia. Seda muidugi tingimusel, et üksikleiutajaid toetatakse nii leiutiste loomisel kui ka loodu rakendamisel.

Rootsi eeskuju

Eeskujuks võiks olla algul Rootsi, kus leiutustaotluse esitajale antakse 10 000 Rootsi krooni toetust. Seejuures ei huvita kedagi, mis valdkonnas leiutis loodi. Korvatakse lihtsalt osalt inimese kulutused, mis on tehtud ühiskonna hüvanguks. Leiutise rakendamiseks antakse intressivaba krediiti suurusjärgus 60 000 Rootsi krooni, mis muudetakse tagastamatuks abiks, kui leiutise rakendamine ei õnnestu. Põhjendatud juhtudel ulatub abi miljonitesse.

Eestist tuleb kaotada ametlikes ringkondades levinud väärseisukoht, nagu oleks leiundus “Jaan Tatikate” pärusmaa ega mõjutaks meie majanduse arengut.

Eesti on üks väheseid Euroopa riike ja Baltikumis ainuke, kus tööstusomandi õiguskaitse loomisel on lähtutud USA ja Jaapani mudelist. Meil on nii kasuliku mudeli seadus kui ka grace’i periood, mis ei luba autorile vastandada ekspertiisis tema enda viimase aasta publikatsioone. Mõõdukate üksikleiutajatele määratud riigilõivudega (400 krooni) kasuliku mudeli ja/või tööstusnäidise registreerimistaotluse esitamise puhul on loodud suurepärased võimalused leiunduse kiireks arenguks.

* “Eksperdi  pilguga”

on Ärilehe uus rubriik, kus analüüsivad mõnd valdkonda ala asjatundjad.