Ka Balti ühine tuumajaama projekt Leedus venib. Selle teostumine on pärast oktoobris toimunud rahvahääletust vähetõenäoline, isegi kui arvestada, et rahvahääletus ei ole uuele valitsusele siduv, kuna tegemist oli vaid nõuandva referendumiga. Toona hääletas ligi kaks kolmandikku Leedu kodanikest uue tuumajaama ehitamise vastu.

Samas on Eestis varem kaalutud investeerimist just Soome tuumajaama ja vastavaid võimalusi on isegi uuritud, kuid kuna põhjanaabril endal jääb ka tootmisvõimsusest puudu, pole esialgu kaasamisest huvitatud oldud.

„Soome on tuumainvesteeringute sihtriigina kindlasti palju atraktiivsem kui Leedu. Soomes laiemalt on olemas kaasaegne tuumaenergeetika-alane pädevus,” kommenteeris Eleringi juht Taavi Veskimägi, kelle sõnul peaks otsuse tegema huvitatud ettevõtted, mitte riik.