Eesti Pank: hinnalangus jätkub!

Aprillis langes tarbija ostukorvi maksumus võrreldes märtsiga statistikaameti andmetel 0,7 protsendi võrra. Võrreldes mullu aprilliga tõusis hinnatase üksnes 0,3 protsenti. Viimase poole aasta jooksul on Eesti hinnatase alanenud 2,7 protsendi võrra. Tegu on deflatsiooniga.
Tugeva majandusaktiivsuse kokkutõmbumise tulemusel varude maht Eesti majanduses suurenes eelmisel aastal märkimisväärselt, kommenteerib Eesti Panga ökonomist Martin LIndpere. Viimasel ajal ei ole varud tõenäoliselt enam kasvanud, kuid on nõrga nõudlusfooni taustal endiselt märkimisväärsed. Seega püsib surve hindade langetamisele.
Suur tootmisvõimsuse ülejääk osades majandusharudes sunnib tootma madalamate hindadega kui seni. Siiski pole kindlustunde indikaatorid nii ettevõtjate kui ka tootjate poolelt vaadatuna langustrendi enam jätkanud.

Inflatsioon väliskeskkonnas on üks kõigi aegade madalamaid, eurotsooni hinnatase oli esialgsetel andmetel aprillis 0,6 protsenti kõrgem kui aasta tagasi. Viimastel nädalatel on märgata mõningast optimismi, mis annab põhjust mõelda, kas suurem osa kriisiga seotud langusest võib olla selja taga. Maailmamajanduse edaspidine kokku tõmbumine sõltub sellest, kuidas kohandumise käigus tehakse ümberkorraldusi.
Soojusenergia ja mootorikütuse odavnemine on viimase poole aasta jooksul olnud üks peamiseid inflatsiooni aeglustavaid tegureid. See periood jõuab peagi lõpule, sest nafta hind on kerkinud. Viimane pool aastat on näidanud, et hinnalangused maailmaturul ei kandu nii kiiresti Eesti tanklate mootorikütuse hindadesse kui hinnatõusud.
Tootmissisendite, nagu näiteks tööjõud, hinnalangus kandub osaliselt ka toodangu hinda, aga see toimub pikema ajaperioodi jooksul. Aastakeskmisena langevad hinnad käesoleval aastal Eesti Panga prognoosi kohaselt 0,5% võrra. Majandusaktiivsuse taastudes jõuab lõpule ka hinnalanguse periood.