NB! Oled kommentaaride lehel. Kommentaarid on avaldatud Delfi lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida Delfi toimetuse seisukohtadega.
Kui nüüd vaadelda avaliku info piiramise häid külgi, siis võiks loota, et EEK rebib end lahti enne kelgutamist EUR-ga - uue (nt. USD, kulla, hõbeda) standardi kehtestamise näol.
targas riigis on väikese nominaaliga rahad müntides, mis peavad kordades rohkem vastu kui paberrahad. meil pappi nagu muda ja vermime hoopis mõttetuid münte, millega pole midagi peale hakata.
rootsis on väikseim raha 50 öörine, 1 kroon, 5 krooni ja 10 krooni on mündid.
ei ole neil taskud midagi rohkem punnis müntidest kui meil.
eriti nõme on osta automaadist nänni, mis maksab 30 krooni. vahetad 30 krooni müntideks ja siis topid kolmkümmend ühekroonist automaati.
Ja ega olegi kaugel aeg, kus automaadist ei saa närvi minemata osta 500-kroonist nänni. Seejärel aga aeg, mil vermitakse 500-krooniseid münte, rahvas rahuneb, sest ega taskud olekski rohkem punnis kui teistel, pigem vastupidi.
Võõrkeelne seletus oleks inflatsioonist tulenev devalveerumine.
kuidas saaks seda humoorikalt esitada kui raha sulab näpu vahel kiiremini kui taeva jäänud talvelumi? kas niimoodi: mul jällegi on tühjad pihud? mis selles naljakat on?
huumorilugude esitamiseks on üks teine rubriik, paanikat saab külvata viljakale pinnasele.
majandus ei ole huumorifestival ega paanikatuba, vaid meie elu üks tahke, kus toimivad omad seaduspärad, mille hulgas inflatsioon, devalvatsioon, mõni muu -ioon
Mida suurem on inimese kohanemisvõime seda edukam ja õnnelikum ta on.
Mida vähem on Maist vara ja mida rohkem on vaimu(kust), seda õnnelikum saab olema ka kehvematel aegadel (loe: uute heade aegade eel).
Ela elu väljateenitud varaga - võlg see võõra oma!
Devalveerumisele on ka alternatiive - nii siis ei tasu panusatda ainult ühele riskile ja nii kitsarinnaliselt seda promoda.
Kunagi pole küllalt hea: Arnoud De Meyeri sõnul pole pururikkad singapurlased oma riigi asukohaga rahul. Kui saaksid, hiivaksid nad ankru ja heidaksid selle kusagile Jaapani ja Hiina vahele.
Eesti Panga sularahavedu äratab tähelepanu
Tuvastamata Kasutaja
Kas viimane aeg kallist (mitmeti mõistetavalt) Eesti krooni investeerida pikemaajalistele kaupadele ?
Meenub samas ka Eesti Pange avaliku info piiramisest.
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
pole siis ime et sularahavaru täiendadatkse. kahekroonine ju nt üle 3 kuu väga vastu ei pea.
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
rootsis on väikseim raha 50 öörine, 1 kroon, 5 krooni ja 10 krooni on mündid.
ei ole neil taskud midagi rohkem punnis müntidest kui meil.
eriti nõme on osta automaadist nänni, mis maksab 30 krooni. vahetad 30 krooni müntideks ja siis topid kolmkümmend ühekroonist automaati.
nõme ju.
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Võõrkeelne seletus oleks inflatsioonist tulenev devalveerumine.
Tuvastamata Kasutaja
huumorilugude esitamiseks on üks teine rubriik, paanikat saab külvata viljakale pinnasele.
majandus ei ole huumorifestival ega paanikatuba, vaid meie elu üks tahke, kus toimivad omad seaduspärad, mille hulgas inflatsioon, devalvatsioon, mõni muu -ioon
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Mida vähem on Maist vara ja mida rohkem on vaimu(kust), seda õnnelikum saab olema ka kehvematel aegadel (loe: uute heade aegade eel).
Ela elu väljateenitud varaga - võlg see võõra oma!
Devalveerumisele on ka alternatiive - nii siis ei tasu panusatda ainult ühele riskile ja nii kitsarinnaliselt seda promoda.
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Kuid kõik on võimalik, kasvõi "Vaiksel laupäeval".
(postimees.ee 28.11.2007 13:35 "TÜ majandusteadlased on krooni devalveerimise osas erinevatel seisukohtadel")
Tuvastamata Kasutaja