Eesti majandus jõuab tänavu napilt 2005. aasta tasemele tagasi
(3)Kui sel aastal on mullu kivina kukkunud Eesti majandus taas tõusule pöördunud ning aasta lõpuks ootab rahandusministeerium kaheprotsendilist majanduskasvu, siis arvude keeles jõuame Jürgen Ligi juhitava ministeeriumi ootuste täitudes sisemajanduse kogutoodanguga sel aastal tagasi 2005. aastasse.
Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt kosub Eesti majandus kriisist oodatust paremini ning aasta lõpuks on oodata isegi kaheprotsendilist kasvu (aprillis ennustas rahandusministeerium tänavuseks kasvuks ühte protsenti). Kasvu mõõdetakse loomulikult mulluse krahhiaastaga võrreldes - kui meie majandus kukkus 2008. aasta tasemelt 14,1 protsenti. Seetõttu tähendab kasv ikkagi buumieelsete aegade ning mitte galopeeriva tõusuga 2007. ja 2008. aastate taseme saavutamist.
Püsivhindades prognoosib rahandusministeerium Eesti sisemajanduse koguproduktiks (SKP) tänavu 140,6 miljardit krooni võrrelduna 137,86 miljardiga eelmisel aastal. Buumiaastatel 2007 ja 2008 aga oli Eesti SKP vastavalt 166,41 ning 160,45 miljardit krooni.
Kuna eelmise aasta kukkumine oli nii ränk, siis tänavuse kosumise tulemusel ei jõua kriisist kosuv Eesti majandus püsivhindasid aluseks võttes aasta lõpuks isegi 2006. aasta tasemele - toona ulatus Eesti sisemajanduse koguprodukt 155,22 miljardi kroonini. Tänavune tase on võrreldav 2005. aastaga, mil meie SKP-ks mõõdeti statistikaameti andmetel 141,17 miljardit krooni.
Järgmisel aastal peaks meie SKP rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt tõusma 3,6 protsenti ja ulatuma püsivhindades 145,6 miljardi kroonini. Aastal 2012 on oodatav majanduskasv neli protsenti ja SKP maht 151,5 miljardit krooni ning aasta hiljem vastavalt 3,8 protsenti ja 157,2 miljardit krooni.
Töötute määr ulatub tänavu rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt 17,5 protsendini võrrelduna 13,8 protsendiga mullu. Tööga hõivatud 15-74-aastaseid inimesi on prognoosi kohaselt tänavu aasta lõpu seisuga 565 800, võrrelduna eelmise aasta 595 800 inimesega. Majanduskasvu tipus oli hõivatuid tänavusega võrreldes koguni 100 000 võrra rohkem - 2008. aastal 656 600 ning aasta varem 655 300.
Tänavusega võrreldavat madalat hõivatud inimeste arvu pole olnud alates 1997. aastast - sellest ajast on statistikaametil andmed 15-74-aastastest hõivatutest. Ka järgmise aasta eeldatav 570 200 tööd omavat inimest on aegade üks madalamaid näitajaid, ulatudes enam-vähem senise madalpunktini ehk 2000. aasta 572 500 inimeseni. Töötute protsendiks prognoosib rahandusministeerium tuleval aastal 15,4 ja aasta hiljem 13,6.
600 000 tööga hõivatud inimeseni jõudmiseks kulub rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt veel 3,5 aastat - 2014. aastal peaks töö olema 599 800 inimesel, mis on enam-vähem 2004.-2005. aasta tase, mil töö oli vastavalt 595 500 ja 607 400 inimesel.
Eesti majanduselt ootavad tänavu kaheprotsendilist kasvu ka SEB pank ja konjunktuuriinstituut. Kodumaistest rahandusasutustest on Eesti Panga prognoos 1,0, Swedbankil 1,5, Nordeal 1,2 ning Danskel 0,3 protsenti. Euroopa Komisjoni hinnangul kasvab Eesti majandus sel aastal 0,9, IMF-i arvates 0,8 ning OECD arvates 0,1 protsenti.

























