Eesti keele oskuseta pole mõtet töökohta otsidagi

Viimased aastad on Irina kahe väikese lapsega kodus olnud. Nüüd oleks aeg tööle minna, aga keegi ta oskusi ei vaja. Õigemini: vajaks küll, aga Irina ei rääkinud töökohta otsides eesti keelt.

Sellest ajast on möödas napp kolm kuud, 180 tunniga on noorest naisest saanud arvestatav eesti keeles suhtleja. “Palun rääkige veidi aeglasemalt,” ütleb ta esmalt ja siis järgneb ladus jutt. Nii räägib Irina, et täiesti mõttetu on minna end Eestis tööle pakkuma, kui riigikeelt ei oska. Tööandja vastutab “saba ja sarvedega”, et tema personalil oleks vajalik eesti keele tase.

Naine võttis end töötuna arvele Harjumaa tööhõiveametis. Sealsed konsultandid nägid kohe, milles probleem: ümberõpet pole mõtet teha, sest olemas on nii tööoskused kui ka töökohad valdkonnas, mis Irinat huvitab. Nõuandest minna eesti keele kursustele polnud suurt abi: kahe väikese lapse emal lihtsalt ei olnud raha nende eest maksta.

Õppuritel kõva mahv

Teine näide. Tatjana (35) tuli Venemaalt Eestisse viis aastat tagasi. Kogu selle aja on raamatupidaja oskustega naine olnud kodune. Alguses püüdis usinalt tööd leida, kuid kui selgus, et ta kohe sõnagi eesti keelt ei oska, löödi uksed nina all kinni. Seegi lugu liigitub valdkonda “ainsaks takistuseks tööleidmisel on riigikeele oskuse puudumine”.

Tööhõiveametnikud olid üksjagu kimpus. Asutusele eraldatud rahast jätkub vaevalt kõige hädalisemate ümber-õppeks, eesti keele õpetamisest ei saa rääkidagi. Pole vahendeid. Nii pandi pead kokku ja kirjutati valmis projekt, millega taotleti toetust Euroopa Sotsiaalfondist. “Istusime öösiti üleval, mõtlesime ja tegime. Saatsime ära ja saime rahastamisotsuse,” meenutas Harjumaa tööhõiveameti projektijuht Kaie Bachmann. Edasi kuulutati välja riigihange. Odavaim pakkumine tuli keelefirmalt Sugesto, kes oli kohe valmis tööga alustama. Selleks aastaks pandi kokku 15 keeleõppijate rühma, järgmiseks aastaks jääb veel sama palju. Kursusele tahtjaid on aga palju rohkem. Koos käiakse õppimas kolm korda nädalas, neli tundi päevas.

“Inimesed muutusid,” rääkis Harjumaa tööhõiveameti juhataja Marika Vihermäe. “Pea tõusis püsti, selg läks sirgu. Enesekindlam inimene on tööd otsides edukam. Nad ei tunne end enam tõrjutuna.”

Muukeelsed asulad

Töökogemus on olemas

Keeleõppeks raha ESF-ist

•• Nn nõukogude pärandina jäi Harjumaale rida valdavalt muukeelseid asulaid/linnu: Paldiski, Maardu, Loksa, Kehra, Vasalemma. Tööpuudus nendes piirkondades on suhteliselt suur.

•• Enamikul muukeelsest elanikkonnast on olemas kutseoskused või töökogemus, kuid puudulik või olematu eesti keele oskus jätab nad tööta.

•• Harjumaa tööhõiveameti muukeelsete töötute ja koondamisteate saanud inimeste keeleõppe projekti kogumaksumus on 4,45 miljonit krooni. Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) saadi toetust 3 538 488 krooni, Eesti avalik sektor finantseeris ettevõtmist 918 770 krooniga.

•• ESF-i meetme 1. 3 “Võrdsed võimalused tööturul” eesmärk on töötuse ennetamine ja leevendamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine. A.N