NB! Oled kommentaaride lehel. Kommentaarid on avaldatud Delfi lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida Delfi toimetuse seisukohtadega.
Meil on palju jäätmaid, mida võiks metsastastada, kuid maamaks kasvab hüppeliselt, aga aastakümneid ei saa omanik metsast mingit tulu. Teatud maade metsastamisel makstakse küll toetust, kuid istikud peavad pärinema sertifitseeritud puukoolidest. Sisuliselt võttes doteeritakse hoopiski puukoole. Metsaomaniku enese puukoolist või mis veelgi olulisem, kõrgepingeliinide alt võetud järelkasvuga metsastamisele toetust ei maksta. Samas on just need puud läbi teinud karmi olelusvõitluse, milles jäävad ellu vaid tugemamad. Looduslike külvide genofond on rikkalikum ja elujõulisem.
Mul ka mingi 8ha küpset lepikut-kaasikut, kust metsamajandusplaani järgi aastast 2003. tuleks välja raiuda 100 tihu aastas, tegelikult võtan mingi 20 ruumi küttepuid.Tiblariik pidi kõvasti oma toorainet tollima hakkama ehk tekib mõistlik surve meite parteile ja valitsusele, et füüsilisel isikul oleks kah metsast tulu loota.Tasuta töörõõmu metsas nautida ei viitsi.
Erametsaomanikul pole tõesti praegu mõtet maksusüsteemi doteerida oma tööga. FIEdel on veidki võimalusi kulusid näidata. Tulemuseks on praegu metsamaade suundumine taasmõisastamise poole - metsa mitmekülgselt hindava kohalikult omanikult metsa ainult seadusjärgselt hindava võõra (kauge, juriidilise) omaniku poole.
Metsatöösturid on ihanud suunata inimesi maad lagedaks raiuma raiesmike-noorendike kui "mittetootliku" maa maksuvabastuseks. Inimene, kes elab kohapeal, ihkab pigem vastupidist - just sellise suure metsa püsimist. Suur mets on igaüheõiguse seisukohalt palju suurem väärtus kui raiesmik või võsamõõtu noorendik. Sellest igaüheõigusest lähtuvalt võiks just raieküpse metsa teatavas ulatuses maksudest vabastada - sellise metsa kõrvalkasutussest saab ühiskond niivõrd palju tulu, et see väärib maksuvabastust. Samuti oleks see võimalus akumuleerida vahendeid siiski saabuva raiesmiku metsastamiseks.
Küpse metsa osaline (et ikka raiemaad ka jääks, seetõttu osaline) maksuvabastamine omab ka keskkonnakaitseliselt bioloogilise mitmekesisuse hoidmisel suurt väärtust.
Lõpetuseks siiski toetus artiklis toodud ettepanekule eraomanike raiete maksuvabastuseks. Sobivas kohas niimoodi ausalt raiutav mets tagab ühiskonnale palju väiksemate kuludega parema tööga varustatuse ja samuti teiste maksude suurema laekumise kaudu kokkuvõttes enam rahalist tulu riigile kui tulumaksu nõudmine erametsaomanikust müüjalt ta ei saa ka metsale tehtud kulusid enamuses maha arvestada ja maksab niimoodi praegu enamsti peale.
“Mulle meeldib Eesti riik, aga vaatan hirmuga, kuidas inimeste elu piiratakse üha uute seadustega. Lõpuks pole kellelgi rikkumistest pääsu,” ütleb Aleksei Šlenduhhov.
Eesti Erametsaliit: Eesti metsa suurimaks vaenlaseks on maksusüsteem
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Metsatöösturid on ihanud suunata inimesi maad lagedaks raiuma raiesmike-noorendike kui "mittetootliku" maa maksuvabastuseks. Inimene, kes elab kohapeal, ihkab pigem vastupidist - just sellise suure metsa püsimist. Suur mets on igaüheõiguse seisukohalt palju suurem väärtus kui raiesmik või võsamõõtu noorendik. Sellest igaüheõigusest lähtuvalt võiks just raieküpse metsa teatavas ulatuses maksudest vabastada - sellise metsa kõrvalkasutussest saab ühiskond niivõrd palju tulu, et see väärib maksuvabastust. Samuti oleks see võimalus akumuleerida vahendeid siiski saabuva raiesmiku metsastamiseks.
Tuvastamata Kasutaja
Lõpetuseks siiski toetus artiklis toodud ettepanekule eraomanike raiete maksuvabastuseks. Sobivas kohas niimoodi ausalt raiutav mets tagab ühiskonnale palju väiksemate kuludega parema tööga varustatuse ja samuti teiste maksude suurema laekumise kaudu kokkuvõttes enam rahalist tulu riigile kui tulumaksu nõudmine erametsaomanikust müüjalt ta ei saa ka metsale tehtud kulusid enamuses maha arvestada ja maksab niimoodi praegu enamsti peale.