Eesti e-poodidest ostes peab varsti kogu kauba eest korraga maksma

Kui praegu saab Eestis tegutsevast internetikauplusest näiteks lapsevankrit tellides maksta poole summast kauba tellimisel ja teise poole kauba kättesaamisel, siis juba aasta lõpus peab justiitsministeeriumi plaani koha­selt kogu raha enne kauba saamist kaupmehele ära maks­ma.

Nimelt peaks lähinädalail valitsusse jõudma võlaõigusseaduse muudatused, mis panevad internetikaubamajast ostmise riski tulevikus täielikult tarbija õlule. Vähemalt arvab nii tarbijakaitseamet. Eelnõu kiidavad aga e-poode pidavad kaupmehed, sest tulevikus ei tule neil inkassofirmade ja kohtu abil kauba eest saamata jäänud raha taga ajada. Euroopa Liidus tuleb vaid Hollandis ja Belgias internetikeskkonnas tegutsevatel kaupmeestel samasuguste muredega tegeleda.

E-mööblikaubamaja Living juhataja Anni Talts ütles, et nende äri seadusemuudatus eriti ei puuduta, sest nad on aastatepikkuse tegevusega suutnud saavutada klientide usalduse ja 99,9 protsenti ostjatest maksab juba prae­gu raha korraga ära. Võlgu jäävaid inimesi aga peaaegu polevatki.

Tarbijakaitseamet vastu

Eesti e-kaubanduse liidu juhataja Sirja Mäekivi sõnul on mitmed e-poed kimpus klientidega, kes tasuvad kauba eest vaid poole rahast ja ülejäänut tuleb inkassofirmade abil välja nõuda. Osa e-poode aga kasutab koostöös postifirmadega võimalust, et klient maksab võlgu oleva summa kauba kättesaamisel kullerile.

„Selline käitumine on kasulik mõlemale osapoolele, sest inimesed saavad kauba kätte ja kaupmees saab kauba eest ka raha,” selgitas Mäekivi. Tehniliselt on aga kaupmehele selline arveldamine tema hinnangul keerukam ja kulukam. „Ka tarbija jaoks on ju lihtsam, kui ta saab korraga kauba eest maksta ega pea mitu korda pangale teenustasusid maksma,” lisas Mäekivi.

Tarbijakaitseameti arvates ei arvesta justiitsministeeriumis valminud seadusemuudatused tarbijate huvisid, sest tulevikus peavad ostjad endale täieliku riski võtma ja lootma, et ülekantud rahale järgneb ka postipakk tellitud kaubaga. „Loodame, et jõusse jääb variant, kus tarbija ei ole kohustatud maksma kauba tellimisel enam kui poole ettemaksuks. Kui eelnõu siiski jõustub, siis soovitab amet suhtuda kaugmüüki pakkuvatesse ettevõtetesse ettevaatlikkusega,” lisas tarbijakaitseameti pressiesindaja Kadri Kauksi.

Praegu tegutseb Eestis ligi tuhat e-poodi, millest ligi 50 on liitunud e-kaubanduse liiduga ja 22 kannavad liidu poolt välja antud kvaliteedimärki „turvaline ostukoht”.

Ebaausad e-poed petavad kliente

•• Tarbijakaitseameti statistika kohaselt on internetikaubandusest saanud valdkond, milles tarbijad väga palju kaebusi esitavad.

•• Näiteks 2009. aastal esitati tarbijakaitseametile 73 kaebust. „Peamised probleemid puudutavadki seda, et tarbijad on teinud ettemaksu, kuid kaupa ei saabu,” selgitas ameti pressiesindaja Kadri Kauksi. Kui 2008. aastal esitati tarbijakaitseametile pretensioone kokku ligi 615 000 krooni kohta, siis mullu ligi 979 000 krooni kohta.

•• Justiitsministeeriumi avalike suhete talituse juhataja Ivi Papstel selgitas, et seadusemuudatuse jõustudes koheldakse Eesti kauplejaid võrdselt välismaiste veebipoodidega. Näiteks Amazoni e-poest tellides peab praegugi kogu summa ette maksma.