Eesti annab Lätile keskmise tähtajaga laenu

Euroopa Liidu kavandatav laen on suurim panus koos Põhjamaade, Rahvusvahelise Valuutafondi ja teiste abistajatega antavasse 7,5 miljardi eurosesse abisummasse. Finantsabi andmise eeltingimus on majanduse ulatusliku kohandamise kava rakendamine. Läti valitsus on sellise kava juba vastu võtnud ning selle eesmärk on piirata ja järk-järgult korrigeerida eelarvepuudujääki ning majanduse tasakaalutust. Lõppkokkuvõttes peaks kava rakendamine seadma Läti majanduse taas kindlatele jalgadele.

Kavandatav keskmise tähtajaga finantsabi Lätile koosneb Euroopa Ühenduse laenust, mis on päevakorras 20. jaanuaril toimuval rahandusministrite tippkohtumisel.

Abi antakse koostöös Rahvusvahelise Valuutafondi (1,7 miljardit eurot), Põhjamaade (Rootsi, Taani, Soome ja Norra – kokku 1,8 miljardit) ja Maailmapangaga. Lisaks annavad Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank, Tšehhi Vabariik, Poola ja Eesti kokku veel 0,5 miljardit. Kokku tähendab see kuni 2011. aasta esimese kvartalini 7,5 miljardit eurot.

Euroopa Liidu kavandatav abi makstakse järgmise kahe aasta jooksul välja kuues osas vastavalt sellele, milliseid edusamme tehakse Läti ametivõimude poolt möödunud detsembris vastuvõetud majanduspoliitika kava rakendamisel.

Rahaline abi ja majanduskava aitavad Lätil toime tulle lühiajalise likviidsussurvega, parandada konkurentsivõimet ja toetada kaotatud tasakaalu süsteemset taastamist keskmise tähtaja jooksul. Kõik need tegevused omakorda muudavad majanduse kindlamaks ja jätkusuutlikumaks. Lisaks muule aitavad sellised meetmed täita euro kasutuselevõtmisele seatud tingimusi.

Majanduskava aluseks on Läti kehtiva fikseeritud vahetuskursi säilitamine – see jääb ka edasiste poliitiliste otsuste alustalaks, toetades seeläbi kogu süsteemi stabiilsust.

Majanduspoliitiliste meetmete paketi olulisimad elemendid on eelarve viivitamatu ja pikaajaline konsolideerimine, et viia valitsemissektori eelarvepuudujääk 2009. aastal 5 protsendini sisemajanduse koguproduktist ja saavutada 2011. aastaks tase 3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Ulatuslikud struktuurireformid ja palkade vähendamine eelkõige avalikus sektoris aitavad taastada Läti hindade konkurentsivõime. Kavas on ettenähtud ka meetmed sise- ja välisvõla ümberstruktureerimiseks.

Majanduspoliitilise kava täpsemad tingimused esitatakse peagi Läti ametivõimudega sõlmitavas vastastikuse mõistmise memorandumis. Komisjon ning majandus- ja rahanduskomitee jälgivad regulaarselt, et finantsabi andmisele seatud tingimustest peetakse täielikult kinni ning vajadusel võivad nad kehtestada täiendavaid meetmeid.