Eerik-Niiles Kross rajab Kõue mõisa oma isa Jaani kirjandusarhiivi

Äsja renoveeritud Kõue mõisas saab loodetavasti juba sügisest näha vahetuvaid väljapanekuid kirjanik Jaan Krossi arhiivist. Materjalide kokkukogumise ja sorteerimisega tema poeg ja mõisa omanik Eerik-Niiles Kross praegu tegeleb.

Osa juba varem kirjandusmuuseumile antud materjalist jääbki sinna, kuid kõik olulisemad Jaan Krossi loomingut puudutavad dokumendid ja käsikirjad on edaspidi kättesaadavad ka mõisas selle jaoks spetsiaalselt kohandatud ruumides. Väljapanekute jaoks kavandab noorem Kross eraldi kohta mõisatallist, kui ka see restaureeritakse. Enne saab näitusele pandud arhiividokumente näha peahoone teise korruse raamatukogus.

„Praegu loen ja sirvin isa Siberi-aegadest saadetud kirju, kuid juba mitu aastat olen läbirääkimisi pidanud ka spetsialistidega, kes materjalid professionaalselt läbi töötaks, sest tegemist on ikkagi tuhandete lehekülgedega. Lisaks vajab arhiivi pidamine spetsiaalselt ventilatsiooni ja temperatuuri,” rääkis Eerik-Niiles Kross. „Plaan on arhiiv digitaliseerida ja see internetis kättesaadavaks teha, olen sellest rääkinud ka tehnikaülikooliga, kellel on vajalik tehnika olemas.”

Vana kooli mees

„Seal on kindlasti palju taustamaterjali, milliseid raamatuid ta ise luges ja mis märkmeid tegi oma teoste kirjutamisel. Kindlasti on huvitav kirjavahetuse osa, sest ta oli viimaseid vana kooli mehi, kes paberil kirjavahetusi pidas,” rääkis Kross. Näiteks on säilinud 1940–1950-ndatel saadetud kirjad Siberist või seal vihikusse kirjapandud looming.

Mis selline arhiivi loomine aga maksma läheb? „Seal on põhiliselt vaja tahtmist. Võib öelda, et see on kõik kogumaksumuse sees, sest hooned tuleb nagunii korda teha ja neile funktsioon anda,” ütles Kross. Algul plaanitud mõisa restaureerimise 2,5 miljoni euro suurune eelarve on Krossi sõnul küll, nagu ehituses ikka, lõhki läinud. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus toetas mõisaprojekte samuti üle 640 000 euroga. Mõisakompleksi kuulub peale peahoone veel külalistemaja tõllakuuris, konverentsi- ja kontserdisaal ning töötoad Kõuel peatuvatele loomeinimestele.

Kõue mõisal on Krosside suguvõsaga ka otsene seos, sest enamik Krossidest on Lõuna-Harjumaalt pärit. Väljauuritud andmete järgi on esimene teadaolev Krosside esiisa 1660. aastal sündinud just seal kandis.