Danske maksis Sampo eest liiga palju
Danske Bank on Taani suurim pank ning Nordea järel ka suuruselt teine Põhjamaade pank. Viimasel ajal on pank väga innustunud laienemisest, kuid raha, mida ta Sampo grupi eest välja käis, on natuke nagu liiga palju, kirjutab tänane Financial Times (FT).
Nii nagu Eestiski on Sampo Soomes oma positsioonilt kolmas pank. Lisaks Soome pangale hakkab Danske kontrollima ka Sampo tütarpankasid Eestis, Lätis, Leedus ja Venemaal. Kui Soome pangandusturg on hästi väljakujunenud ja ei oma suuri kasvulootusi, siis Baltimaade ja Venemaa pangandusturud on palju ahvatlevamad. Samas ei ole nad Sampole nii olulised tuluallikad seni olnud.
„See on väga kallis tehing,” ütles FT-le investeerimispanga UBS analüütik Anders Hakansson. Muuhulgas ütles Hankansson, et Danske on aru saanud, et tal on koduturul 30 protsenti, kuid kasumi teenimine enam nii hästi ei õnnestu, seega tuli tal midagi väljaspool Taanit ette võtta või olla niisama igav pank.
Danske Banki tegevjuhi Peter Straarupi sõnul maksti „täishinda”, kuid tema sõnul oli see vähese pakkumise süü, kuna Sampo oli ainuke, kes Soome pangandusturul saadaval oli.
Danske Bankile kuuluvad alates 2005. aastast ka Northen Bank ja National Irish Bank.
Sampol on Soomes 125 kontorit ning seal töötab 3475 töötajat. Baltimaades asub 33 Sampo kontorit ning siin töötab kokku 1100 inimest. Soomes on Sampol 1,1 miljonit eraklienti ning 100 000 korporatiivklienti. Jaepanganduse turust omab Sampo Soomes 15 protsenti ning korporatiivturust 20 protsenti.
 |
  |
 |
