Brüssel ei tee eurot tahtvale Eestile järeleandmisi

S&P krediidianalüütiku Jean-Michel Six’i väitel peaks Euroopa Liit olema euroga liitumise kriteeriumite rakendamisel tunduvalt järjekindlam, teatas Bloomberg.
"Nad ei taha kindlasti jätta muljet, et nad leevendavad neid kriteeriumeid," ütles ta.
S&P järgi pole Brüssel valmis lihtsustama euroga liitumise tingimusi, millega loodetakse vältida regionaalseid valuutakriise. Samuti sõltub uute liikmete vastuvõtmine euroala majanduse jätkusuutlikust paranemisest.
Mitmed Ida-Euroopa riigid on kutsunud Euroopa Liitu ja Euroopa Keskpanka leevendama euroga liitumise kriteeriumeid, püüdes finantskriisis võidelda oma valuutade usaldusväärsuse eest.

Euroga liitumine sõltub eelarvedefitsiidist
Eesti püüab tänavu kärpida eelarvedefitsiiti 7,6 protsenti SKP-st.
"Lähikuudel peaks saama selgeks, kas Eesti suudab eelarvenõudeid täita või mitte," lausus S&P krediidianalüütik Frank Gill.
Six’i arvates võib Eesti udaldusväärsus paraneda, kui riik suudab eelarvedefitsiidi suruda 3-protsendi piiridesse. Sel juhul oleks Eesti „peaaegu“ valmis liituma euroga 2011. aastal.
S&P kärpis 11. augustil Eesti pikaajalise krediidireitingu tasemele A-.
Kõik kolm Balti riiki on oma valuutad sidunud eurokursiga. Kui Leedu pole seadnud eesmärki, millal euro kasutusele võtta, siis Läti loodab euroga liituda 2014. aastal. Analüütikute arvates võib aga Lätit enne seda oodata lati devalveerimine.
Euroga liitumise kriteeriumite järgi peab valitsussektori eelarve puudujääk olema väiksem kui 3 protsenti SKP-st ja valitsussektori võlg väiksem kui 60 protsenti SKPst; riik peab vähemalt kaks aastat hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena; inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist ja riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist.