Austraalia-himu viib Eesti noored välismaale tööle

Septembris viiese seltskonnaga Austraaliasse sõitev Erkki loeb kalendris päevi ärasõiduni. “Ei jõua tegelikult ära oodata, millal juba saab lennukile istuda.” Seltskonnal on kavas sõita Lääne-Austraaliasse, kus nende andmetel on teenindajate töökäsi alati tarvis. “Puuviljade korjamise eest pidavat saama ligi 120 Austraalia dollarit (ligi 1200 krooni – toim) päevas.” Erkki ütleb, et äramineku idee andis üks reisikaaslane, kes rääkis odavatest lennupiletitest Austraaliasse. “Viisa saab lihtsalt ning kui selgus, et sinna lendamine pole ka hirmkallis – piletid saime 9000 krooniga –, siis oli asi otsustatud.”

Ühtlasi arvab Erkki, et üksi ta sellist reisi nii suure entusiasmiga ilmselt ette ei võtaks ja peaks mineku üle pikemalt aru. Tagasituleku kohta ei oska keegi seltskonnast palju arvata. “Kui seal mõnus on olla, siis kes teab, ehk jäämegi sinna,” märgib Erkki.

Tallinna tehnikaülikooli tudeng Kaarel elas ning töötas Austraalias üheksa kuud ning soovitab teistelgi minna. Kaarli sõnul läks ta ühe tuttavaga koos eelkõige maailma vaatama ja ringi reisima, mitte niivõrd raha taga ajama. “Kuigi Eesti hindadega samaväärne elu võimaldab ligi 20 000 krooniga kuus väga hästi ära elada.” Kaarel töötas poole ajast Austraalias kellahooldusfirmas ning ülejäänud aja reisis mööda riiki ringi. “Võimalik, et Austraaliasse tahaks tulevikus tagasi minna,” arvab noormees.

Tartu ülikooli tudeng Johannes kavatseb samuti veel suve lõpul Eestist välismaale raha teenima ning seiklema sõita. Noormehel on plaanis minna Inglismaale turvameheks. “Üks sõber on ees ootamas, raha saab korralikult ning midagi siin kinni hoidmas ka pole,” ütleb Johannes. Ka pärast keskkooli lõppu elas ja töötas Johannes mõned kuud Inglismaal. Küsimusele, miks ta hea palga juurest ikka koju tagasi pöördus, vastab Johannes, et kõige raskem ongi just sotsiaalne pool. “Kohapeal on raske leida uusi kontakte, kui sõpru ees ootamas pole, ja see oligi peamine põhjus tagasitulekuks,” selgitab ta.

Eestlased kõrtsis

Praegu Küprosel ettekandjana töötav Margaret ütleb, et ta on vägagi rahul, et suveks välismaale tööle sõitis. “Ainsaks tingimuseks töö leidmisel on inglise keel ja töökäsi on siin hädasti tarvis,” lausub Margaret. Eestist läks ta Küprosele koos sõbrannaga ja ilma erilise plaanimiseta. “Taustainfot otsisime reisifoorumist selle kohta, kuhu sõita ja palju raha vaja on.” Raha pidavat Margareti sõnul saama täpselt nõnda, et saab pidutseda ja elada ning natuke jääb ka koju kaasavõtmiseks.

Alates suve algusest Hawaiil olev Ann nentis, et temagi sõitis Eestist ära sõprade ettepanekul, kellel olid enne juba positiivsed kogemused seljataga. “Esimesed kuud tõmbasid ikka väga motivatsiooni alla, kui eksituse tõttu ei õnnestunud saada sotsiaalkindlustuse numbrit ja seetõttu ei saanud kuskile tööle,” ütleb Ann. Kui number olemas, on kõige mõttekam minna tööle restorani ja baari, kus jootraha pealt teenib umbes tuhat krooni päevas, lisab Ann. Praegu on Ann eluga Hawaiil rahul. Enda sõnul kahjuks tuleb neiul sügisel Eestisse tagasi sõita, et ülikooli minna, kuid ta kavatseb pärast seda kogemust mingi aja kindlasti veel pikemalt ära olla – näiteks Austraalias.

Järjest enam Austraaliasse

•• Juba kolm aastat saavad eestlased taotleda Austraalias reisimise ja töötamise viisat.

•• Austraalia välisministeeriumi andmetel on pärast seda Austraalia viisa saajate arv 2006.–2007. aastal Eestis kasvanud 16 inimeselt 362 inimeseni.

•• Viisat saavad taotleda 18–30-aastased noored, peale selle ei tohi taotlejal olla näiteks ülalpeetavaid lapsi ning taotlejal peab olema piisavalt raha Austraaliasse sõiduks ja esmaseks seal viibimiseks.

•• Viisa kehtib aasta ning sellega võib töötada kuni kuus kuud ühe tööandja juures. Võrreldes paljude teiste riikidega on Austraalia viisa taotlemine muudetud küllaltki lihtsaks ning toimub interneti teel.