ARVAMUS: Rohkem kui miljoni dollari küsimus

Samuti saime aru, et ilma oluliste struktuurimuutusteta meie kasvuallikad ammenduvad. Meie konkurentsivõime kahaneb. Teeme liiga palju tööd käega ja liiga vähe peaga. Töötame vähetootlike valdkondade lihtsamates väärtusahela osades. Kasvu jätkumiseks peab meie eksport kahekordistuma ja tulusamaks muutuma. Aga kuidas?

Selleks vajame visiooni. Visiooni sellest, millisena soovime Eesti majandust kümne aasta pärast näha, ja tegevusstrateegiat selle realiseerimiseks. Harvardi ärikooli professor John P. Kotter on öelnud: „Ilma mõistliku visioonita võivad muutuste eesmärgil tehtavad jõupingutused kergesti hajuda arvukateks seoseta ja vastuolulisteks toiminguteks, mis viivad meid kas vales suunas või üldse mitte kuhugi.”

Visioonina võib käsitada soovi jõuda rikaste Euroopa riikide sekka, muuta oma majandus teadmuspõhiseks, rohkem eksportida, eurole üle minna jne. Kuid ükski neist ei anna sisulist aimust, millise majandusega me rikkaks saame. Millised saavad olla meie läbilöögivaldkonnad? Kuidas arendada neid kiirendatult ja terviklikult? Kuidas jõuda eesmärki toetava maailmatasemel hariduskeskkonnani? Kus võiksid olla meie ettevõtete tulevikuturud ja millist eeltööd oleks seal vaja teha? Millised riigimeeste otsused toetavad soovitud suunas liikumist? Mis missiooniga saadame oma esindajaid Brüsselisse, Pekingisse või Ankarasse?

Ühine tulevikuvisioon

Arengufond teeb sellel ja järgmisel aastal hulga seiretöid, mis loovad tausta Eesti kasvuvisioonile. Analüüsime Eesti töötleva tööstuse ja ekspordiorientatsiooniga teenusemajanduse aren­guvõimalusi. Samuti uuri­me, kuidas kasutada majanduses senisest mõjusamalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat. Lisaks kogume kokku seni tehtud analüüsid ja seome need tervikuks. „Eesti kasvuvisioon 2018” valmib 2009. aasta lõpuks, pakkudes välja majanduse kasvuvõimalusi kümne aasta plaanis, samuti tegevusstrateegia visiooni realiseerimiseks.

Visioon on mõjus, kui kriitiline hulk meie majandust mõjutavaid inimesi räägib Eesti sih­tide osas sama keelt. Selle loomine pole tagatoa töö.

Juhtusin hiljaaegu sirvima rändurist vaarisa riiulilt pärit 1922. aastal Ameerikas ilmunud raamatut „We and Our Government”. Selles räägitakse, et riiki peavad valitsema intelligentsed kodanikud, kes aduvad riigijuhtimise organisatsiooni ja tegevusi. „Demokraatia on meeskonnatöö selle laiemas tähenduses. /- - -/ Ilma koostööta ei suuda me tänapäeva ühiskonda säilitada ega arendada.” Nende 86 aastat tagasi kirja pandud mõtete hea näide on tänapäeval meie põhjanaabrid soomlased. Nad räägivad oma riigi väärtuste ja tulevikueesmärkide osas maa eri otstes sama keelt. Igapäevaotsuseid tehes tuginetakse samale tulevikuvisioonile. Eesti kontekstis: kasvuvisioon ja selle elluviimise strateegia ei ole olulised pelgalt paberina. Vähemalt sama oluline on visioonini jõudmise protsess ehk meeskonnatöö ühiste võimaluste läbimängimine.

Eesti Vabariigi 90. aasta oli tagasivaatamise aasta. Saagu Eesti 91. aasta meie ühiseks tulevikuvõimaluste mõtestamise ja otsustamise aastaks. President Ilvese moodi öeldes: et ka vabariigi 100 aasta juubelil oleks millelegi uhkusega tagasi vaadata.