Arengufond: eurost üksi ei piisa

„Parafraseerides, Eesti majanduses on täiuslik kriis, sest selles on mitu kokkulangenud negatiivset mõjutegurit korraga,“ ütles Arengufondi juhatuse esimees Ott Pärna fondi teates.

„Esmalt globaalne finants- ja majanduskriis, mis halvendab eelkõige Eesti suguste majanduslikult avatumate riikide majanduskliimat ning ekspordivõimalusi, millest meie elatustaseme kasv sõltub. Siiski oli globaalne kriis ainult meie nõrkuse võimendaja, mitte algpõhjuseks – Eesti põhimure on juba mullusel Arengufoorumil väljatoodud Eesti majanduse sisemine struktuurne mahajäämus. Eesti majanduse raskuskese on majandusharudes ja tegevustes, millega pole võimalik tootlikkust ja ka lisandväärtust olulisel määral tõsta ja jõuda täna nii vajaliku ekspordipõhise kasvuni. Jutt sellest, et meie tööjõud on liiga kallis, ei pea paika. Me oleme pigem kallid sellise lihtsa töö jaoks, mida me teeme. Ehk siis tuleb mõelda keerukamate tööde, toodete ja äride ehitamise suunas.”

„Eesti vajab kaksikstrateegiat: tuleb alus panna struktuurimuutustele ning samal ajal aktiivselt leevendada kriisi mõjusid,“ märkis Pärna. “Selleks, et muutustega algust teha, on vaja esmajoones uut finantskapitali, lihtsamalt öeldes raha investeeringuteks ning loomulikult nutikaid ja osavaid inimesi, kes vajalikud muutused suudavad ka ellu viia. Praeguses kriisisituatsioonis tuleb tegutseda uuel tasemel ja oluliselt teisiti kui varem. Kaksikstrateegia elluviimiseks on vaja rakendada tervikpakett abinõusid – strateegilisi samme, mis Eestil käesolevast kriisist välja murda lubaksid. Kesksed märksõnad kriisi edukakas läbimiseks on kapital, eksport, inimesed ja mõjusad otsused.”
„Kriisist väljumiseks vajab Eesti esiteks kapitali pakkumise suurendamist,” ütles Pärna. “Selleks tuleb tegutseda senisest jõulisemalt ja fokusseeritumalt välisinvesteeringute riiki meelitamise teemal. Ekspertide üheks soovituseks on siinkohal nimetada vastav kõrgetasemeline esindusisik-vastutaja-läbirääkija, kelle koordineerida oleks kõik välisinvesteeringute (ja riigi üldise promo) suunas tehtavad tegevused. Ekspordimahtude kasvatamiseks tuleb väga personaalselt tegeleda meie TOP 50 eksportööriga, kes annavad pea poole Eesti ekspordist ja kelle kaudu lühiajalises plaanis eksporti kõige enam on võimalik suurendada. Inimeste poolelt tuleb tegeleda talentide hoidmise ja riiki meelitamisega.”

Pärna sõnul on selles osa väga asjakohane president Toomas Hendrik Ilvese üleskutse käivitada programm Eestist välismaale läinud tippspetsialistide tagasi-meelitamiseks kodumaale.

“Perspektiivis muidugi on talentide osas kõige mõjusam tugev rahvusvaheline kõrgharidus – et head inimesed tahaksid väljastpoolt siia õppima tulla,” rääkis Pärna.

“Teisalt on väga olulisel kohal tööjõu võimestamine – seda nii täna töötavate kui töötute inimeste suunal. Rõhutada tuleb siinkohal ettevõtlusoskuste tähtsust ja ettevõtlikkuse kui elustiili olulisust tervikuna. Ka tuleb jõuliselt tegeleda selles suunas, et olemasolevatel ettevõtetel tekiks motivatsioon ja võimalus endale välismaist müügipersonali värvata – sealhulgas juhte. Just teadmised ja kogemused rahvusvahelisest müügist on need, millest Eesti ettevõtetel enim puudus on. Uued masinad on siinkohal vaid vahendid.”

Uue majanduskasvuni jõudmiseks loodud tervikpaketi töötas välja Arengufondi ekspertgrupp, kuhu kuuluvad Urmas Varblane, Marju Lauristin, Raivo Vare, Taavi Veskimägi, Jaan Pillesaar ja Erik Terk ning Arengufondi majanduseksperdid. Nende ettepanekud on esitatud esmaspäevasel foorumil esitletavas “Valges paberis Riigikogule.”