Analüütik: Balti kriisis on süüdi Swedbank ja SEB

 SEB ja Swedbank on Baltimaade laenuturul nii domineerivas seisus, et nad on de facto piirkonna keskpangad, nentis reitingu­agentuur Standard&Poors möödunud aastal, kirjutab Dagens Industri.

„Niisiis, kuidas on SEB pealik Annika Falkengren ja Swedbanki juht Jan Liden tulnud toime oma ülesannetega Eesti, Läti ja Leedu keskpankurite rollis?” küsib ajalehe analüütik Gunnar Örn.

Örn vastab endale ise: arvestades seda, millised näevad Baltimaade majandused praegu väl­ja, peaks nende tööd hindama läbikukkunuks. „SEB ja Swed­bank on muutnud meie naaberriigid majanduslikult ja pikemas plaanis võib-olla ka poliitiliselt ebastabiilseks,” arvab ta.

Järsult kasvanud laenud ei ole aidanud üles ehitada konkurentsivõimelist majandust. Liiga suur osa laene on läinud eratarbijatele. Vastutustundetu krediidipoliitika on viinud selleni, et Riias maksab korteri ruutmeeter rohkem kui Stockholmis.

Nüüd on kõik see ümber pöö­ratud. „Nagu paljud teised läbikukkunud keskpangajuhid, on ka Falkengren ja Liden pidanud devalveerimisest pääsemiseks IMF-ilt abi küsima,” kirjutab Gunnar Örn.

Devalveerimine võib tulla

Örn ennustab, et lati devalveerimine võib veel toimuda. Sellega võib kaasneda erasektori laenude eurodest lattidesse sundkonverteerimine.

Sellisel juhul tabab panku ränk kaotus. „Kuid tegelikult on vähe tähtis see, mil moel kaotus Rootsit tabab. Kui naaberriigid triivivad kollapsi poole, lasub meil vastutus päästa olukord. Seda ka julgeolekupoliitilistel kaalutlustel,” tõdeb ta.