NB! Oled kommentaaride lehel. Kommentaarid on avaldatud Delfi lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida Delfi toimetuse seisukohtadega.
Kui ametnikpoliitikud hämama hakkavad ja riiki igasse auku topivad ning inimeste igat sammu dikteerima ja reguleerima kukuvad, siis ongi kommunism käes kõiges selle eheduses.
Üks hea näide oli Margaret Thatcher, kes sm. L. I. Brežnevi ajal tõmbas riigi osaluse majandusest peaaegu täielikult välja ja sellega päästis ta Suurbritannia aastakümnete pikkusest ulpimisest aferistlikus vasakmädasoos. Efekt oli ka pimedatele selgelt silmanähtav.
Eesti mees.
poisil on muidu õigus, mis puudutab riigipoolset kaigaste loopimist, kuid ta eksib põhilises, ta eksib eeldades, et totaalne vabadus korrastab majandust iseeneslikult.
/Kapital suunatakse hapuks läinud projektidest sinna, kus ettevõtjad näevad uusi võimalusi/- ütleb risto
ärimees villu parvet ja tema tegutsemine pealtnäha iseeneslikult toimivas keskkonnas on arhetüüpne mudel ettevõtjate "uutest võimalustest", mudel süsteemist kus riik ei hoolitse seadusandlusega selle eest, et vabadus kauplemiseks ei ohustaks keskkonda, rahvast ja riiki. ennast.
ülimalt lapsik ja asjatundamatu arutlus.autor ei tunne elementaarseid ajaloofakte ja majanduse põhitõdesid.
ei saa võrrelda USA 1919 aasta kriisi ja suurt depressiooni. kas lapsautor risto on midagi kuulnud I maailmasõjast? loomulikult deformeerus riigi majandus sõja käigus ja võttis kiiresti tuurid üles peale sõda, kui majandus vabastati sõjaaja piirangutest.
lapsautor peaks teadma, et FDR sai ametisse 33. aastal ja peale seda hakkas majandus kiiresti kasvama. 1933 oli majanduslangus ainult 2% 1936-40 oli USA majanduse juuredkasv 8%, tööpuudus toodi alla 14%. seda kõike tänu valitsuse efektiivsele ja ulatuslikule sekkumisele.
eestist.
meie eelarve kasv 25% oli seotud eurotoetuste sissevõtmisega eelarvesse. kas autor on midagi kuulnud eurotoetustes? kas meile pole neid vaja?
mis asi on riigiaparaadi kahekordistamine? eestis on alla 3000 riigiametniku, kelle arv on pidevalt vähenenud. mis probleem nendega peaks olema?
eesti probleem on hoopis riigi passivsus ja majanduse konkurentsivõime lõplik hävitamine. välisraha on niigi riigist kiirest välja jooksnud, mida soosib meie kommunistlik ettevõtte tulumaks (ehk kommunistlik jaotamine kõigile nende vajaduse järgi). vaat artiklit tänases lehes.
enne kui riik ei taaasta jõuliselt oma majanduse juhtimise positsiooni, lähevad asjad ainult hullemaks. eesti konkurentsivõime on reformikommunisteid võimu ajal pidevalt langenud ja mõned asjad võivad olla pöördumatud!
üks küsimus taavi rõigasele ka - kas juba uhkeldatakse sellega, kuidas eesti on kriisis väljunud? täna on kriisist hakanud väljuma need riigid, kus majandust on jõudsalt toetatud. eestis on aga kriis kõigi makronäitajate poolest selgelt süvenemas. aga rõivas jutt meenutab NL kommunistide jutte enne riigi kokkuvarisemist.
Ma ei ole majandusekspert, kuid Eesti Vabariigi kodanikuna tundub mulle, et maailmakodanik Risto ei mõista Eesti riigi toimimise eesmärki. Lühidalt, Eesti Vabariik on toimib selleks, et meile ainuomane kultuur ja elukorraldus saaks igavesti kesta. See u. 45000 km2 territoorium on ainuke koht universumis, kus me saame seda vabalt teha. Detailsem info meie õigustest ja kohustustest on kirjas Põhiseaduses. Meie riigi käsitlemine vaid majandusettevõttena on minu arvates väiklane ning näitab piiratud silmaringi ja kultuuritust.
Teine põhimõtteline eksimus on selles, et kõik u. 20tuhat Eesti Vabariigi kodanikku avaliku sektoris maksavad makse ja tagavad erasektorile kindlat käivet.
Kolmandaks ei ole riiki ilma avaliku sektorita olemas ning ega erasektorgi ilma avalike teenusteta hakkama ei saa. Seega riigi osa ühiskonnas imeõhukeseks või olematuks lihvimine ei ole võluvits, millega majanduskriisi leevendada. Riigi sõimamist erasektori poolt võib käsitleda ka psühholoogilise enesekaitse võttena, varjamaks oma saamatust...
Neljandaks, avalik sektor ei algata mitte kunagi palgarallit, sest avaliku sektori toimimise rütm on tunduvalt aeglasem kui erasektori oma. Ka Risto rõhutab seda oma artiklis ja eksib siis iseenda loogika vastu. 2007. aasta palgatõus avalikus sektoris oli reaktsioon eelmiste aastate palgasurvele mujal ja see protsess kestis inertsist kuni 2008. aasta keskpaigani.
Lõpuks soovin Ristole edu edasisel kooliteel.
keinss'iga ja tervemehega täitsa nõus ainult et kõik kolm peaksid koos epl'iga oma õpinguid jätkama kõigepealt kinnimajas nagu EW ajal seda tegid teoreetikud H. Allik, Veimerid, O. Sepre, J. Saat (Kiire toimetajana)jne.
nimelt täiesti ilma vastava lisentsita selles(teise astme kraadita makroökonoomikas) nad ajavad siin sellist mula mis meie rahvusliku majanduse jätkusuutlikkust avalikult kuritegelikult õõnestab,
teatavasti Põhiseduse järgi nt maksusedused ei kuulu rahvhääletuse valda - seega ka sisuliselt sõnavabadus ei laiene taolistele teemadele ning nendel aladel vastutustundetu/asjatundmatu öönestustegevus on seadusvastane
Autor võiks seletada, miks kapitalismi tugisammas Ameerika tegutseb just vastupidiselt ja massiivselt toetab nii oma kavalast rahvast pankureid ja kindlustusfirmasid ning jõudumööda ka teisi?
Aga meie, vastupidi, ei peaks seda mingil juhul tegema.
Ainus põhjus, miks me seda ei peaks tegema, ei peitu mitte meie "õiges usus" vaid lihtlabases rahapuuduses.
Nagu ka kuulus Taani analüütik hiljuti Tallinnas ütles, et kui vaesel riigil majanduse stimuleerimiseks raha pole, ega siis pole midagi parata ja tuleb selle asemel kulutusi kokku tõmmata.
Autoriga täiesti nõus. Mõne kommentaatori arvates lõppes Suur Depressioon juba 1936, siiski kestis see sisuliselt II maailmasõja lõpuni, kui Roosevelt suri ning ettevõtjatel tekkis jälle julgus investeerima hakata (paljudest majadnust piiravatest reeglitest loobuti). Mis puudutab tööpuudust siis 1936 puudutas see korraks 14%-i et siis kohe jälle hüpata (http://en.wikipedia.org/wiki/File:US_Unemploymen...
Siiski tuleb tunnistada et võrreldes teiste riikidega on Eesti valitsus suhteliselt konservatiivset poliitikat ajanud, kuigi alati saaks paremini.
Eks me paari aasta pärast näe kuidas läheb Eestil ja kuidas USAl. Ja muideks - USAl ka ei ole raha millega majandust turgutada - kõik see raha laenatakse või trükitakse ning hästi see jama ei lõppe kui laenukoormus läheneb 100%-le SKTst.
ammu oleks pidanud rahule jätma.Oleksin teadnud, et mu väikese kohviku pidamine nii keeruliseks siin vabariigis tehakse,poleks hakanud tegemagi.10 aastat lootust lõppes selle teadmisega, et lootus varjutab reaalsustaju ja on lollide lohutuseks.
Enamus kommenteerijaid näivad olevat läbi imbunud Kaynes-ialistlikust pseudo-majandusteooriast. Arvavad, et kui riik trükib raha, siis loob ta seeläbi rikkust. Aga ega ei saa ka teid süüdistada, sest teil lihtsalt puudub adekvaatne arusaam sellest kuidas majandused toimivad.
USAs peagu sotsialismi loomine ehk riik on võtnud üle, saades enamusaktsiate omanikuks, peaaegu kõik suurpangad ja osa autotööstusi säilitamaks, ja mitte ainulr neis, inimestele eluasemeid ja töökohti. USAs olla praegu üle 14 000 000 töötu ja nende arv kasvavat iga tund 800 inimese võrra.
Kui eelmine aasta oli seal 49 % vaevu ots-otsaga kokku tulevaid siis see aasta juba 61 %. Üle 980 tuhandel olla kodud käest võetud ja elavad telklinnakutes.
To: Keinss
"üks küsimus taavi rõigasele ka - kas juba uhkeldatakse sellega, kuidas eesti on kriisis väljunud?"
Muidu tore kommentaar, aga õigekirja tuleb jälgida. Alates sellest, et laused algavad suure tähega ja kedagi nimetada vanuse pärast lapsikuks on iseenesest lapsik. Ainuüksi ajaloo faktide ja numbrite teadmine ei kinnita loogilist mõtlemist.
On selge kui vesi, et kui inimesel tekivad majanduslikud probleemid, siis ta piirab oma kulutusi täpselt sellisel määral, et ta ellu jääb. Sama peaks tegema ka riiklik aparatuur. Jah, ilma erasektorita ei toimi avalik sektor ja vastupidi. Arvestada tuleb ainult ühe asjaga avalik sektor raha juurde ei tooda vaid raiskab seda. Seda vist ei pea kirja panema palju on meie valitsus+avalik sektor rahva raha kuritegelikult raisanud ja teeb seda igal ettejuhtuval võimalusel veel ja veel.
Risto artiklid tunduvad teravad, vähemalt julgeb ta midagi öelda. Teine asi on see, kui palju selles tõetera sees on ja palju see meid peaks antud situatsioonis aitama.
Inimene, kes alles alustab uuriva ajakirjaniku teed ei tuleks kohe poriga üle loopida, vaid jälgida isiksuse arengut, ja äkki, ükspäöev tõepoolest on Tal meile midagi asjalikku öelda.
eelmisele: taevane arm - egas ajaleht ei ole õppimiskoht - siin võib oma õpipoisilike asjatundmatuse eksimustega tervet rahvusliku majanduse jätkusuutmatuse riski suurendada - mida ongi tehtud -
õpipoiste tööde jaoks on ülikoolide kogumikud kus professoritel on võimalus ninatarkade oopused nii ära redigeerida, et vähemalt suuremad lollused jäävad trükivalgust nägemata ja pealeselle nagunii neid kogumikke ei loe mitte keegi
Vastuolu on selles, et kui lasta vabal turul tegutseda, siis jõuab asi paratamatult mullini. Kui mull lõhkeb, siis otsivad laostunud inimesed meeleheitlikult uusi kasumlikke ... mulle. Ja kuna hädas-olijaid on palju, on see uus mull veel võimsam. Kiiralenukontorite pankrotilaine pole veel kohale jõudnud.
Küsimus on selles, kuidas sellest nõiaringist väljuda.
Eesti riigi retoorika on olnud peaaegu nagu juutide oma - meie ei tee nii nagu teised, sest meie oleme paremad, me oleme võitjad, me oleme väljavalitud rahvas. Las need teised riigid poputavad oma majandusi, meie püha rahvas suudab oma äärmusliku kasinusega ja vapustava agarusega kõiki üllatada.
Venemaa president Vladimir Putin (vasakul) ajab oma rida Sergei Ivanovi (paremal) abiga. Peaminister Dmitri Medvedevi kabinet justkui vaid dubleeriks Ivanovi töövaldkonda.
Tänavusel Eurovisionil San Marinot esindanud Valentina Monetta, kelle „The Social Networking Song” on saanud mõnedelt kriitikutelt Eurovisioni kõige halvema laulu tiitli. Foto: Claude Langlois / Eurovision
ANALÜÜS: Riik peaks Eesti majanduse rahule jätma
Tuvastamata Kasutaja
Üks hea näide oli Margaret Thatcher, kes sm. L. I. Brežnevi ajal tõmbas riigi osaluse majandusest peaaegu täielikult välja ja sellega päästis ta Suurbritannia aastakümnete pikkusest ulpimisest aferistlikus vasakmädasoos. Efekt oli ka pimedatele selgelt silmanähtav.
Eesti mees.
Tuvastamata Kasutaja
poisil on muidu õigus, mis puudutab riigipoolset kaigaste loopimist, kuid ta eksib põhilises, ta eksib eeldades, et totaalne vabadus korrastab majandust iseeneslikult.
/Kapital suunatakse hapuks läinud projektidest sinna, kus ettevõtjad näevad uusi võimalusi/- ütleb risto
ärimees villu parvet ja tema tegutsemine pealtnäha iseeneslikult toimivas keskkonnas on arhetüüpne mudel ettevõtjate "uutest võimalustest", mudel süsteemist kus riik ei hoolitse seadusandlusega selle eest, et vabadus kauplemiseks ei ohustaks keskkonda, rahvast ja riiki. ennast.
Tuvastamata Kasutaja
Härrased, teie õudusunenägu oleks tõelistes muutustes:
http://docs.google.com/View?docid=dgt33ndf...
Tuvastamata Kasutaja
ei saa võrrelda USA 1919 aasta kriisi ja suurt depressiooni. kas lapsautor risto on midagi kuulnud I maailmasõjast? loomulikult deformeerus riigi majandus sõja käigus ja võttis kiiresti tuurid üles peale sõda, kui majandus vabastati sõjaaja piirangutest.
lapsautor peaks teadma, et FDR sai ametisse 33. aastal ja peale seda hakkas majandus kiiresti kasvama. 1933 oli majanduslangus ainult 2% 1936-40 oli USA majanduse juuredkasv 8%, tööpuudus toodi alla 14%. seda kõike tänu valitsuse efektiivsele ja ulatuslikule sekkumisele.
eestist.
meie eelarve kasv 25% oli seotud eurotoetuste sissevõtmisega eelarvesse. kas autor on midagi kuulnud eurotoetustes? kas meile pole neid vaja?
mis asi on riigiaparaadi kahekordistamine? eestis on alla 3000 riigiametniku, kelle arv on pidevalt vähenenud. mis probleem nendega peaks olema?
eesti probleem on hoopis riigi passivsus ja majanduse konkurentsivõime lõplik hävitamine. välisraha on niigi riigist kiirest välja jooksnud, mida soosib meie kommunistlik ettevõtte tulumaks (ehk kommunistlik jaotamine kõigile nende vajaduse järgi). vaat artiklit tänases lehes.
enne kui riik ei taaasta jõuliselt oma majanduse juhtimise positsiooni, lähevad asjad ainult hullemaks. eesti konkurentsivõime on reformikommunisteid võimu ajal pidevalt langenud ja mõned asjad võivad olla pöördumatud!
üks küsimus taavi rõigasele ka - kas juba uhkeldatakse sellega, kuidas eesti on kriisis väljunud? täna on kriisist hakanud väljuma need riigid, kus majandust on jõudsalt toetatud. eestis on aga kriis kõigi makronäitajate poolest selgelt süvenemas. aga rõivas jutt meenutab NL kommunistide jutte enne riigi kokkuvarisemist.
Tuvastamata Kasutaja
Teine põhimõtteline eksimus on selles, et kõik u. 20tuhat Eesti Vabariigi kodanikku avaliku sektoris maksavad makse ja tagavad erasektorile kindlat käivet.
Kolmandaks ei ole riiki ilma avaliku sektorita olemas ning ega erasektorgi ilma avalike teenusteta hakkama ei saa. Seega riigi osa ühiskonnas imeõhukeseks või olematuks lihvimine ei ole võluvits, millega majanduskriisi leevendada. Riigi sõimamist erasektori poolt võib käsitleda ka psühholoogilise enesekaitse võttena, varjamaks oma saamatust...
Neljandaks, avalik sektor ei algata mitte kunagi palgarallit, sest avaliku sektori toimimise rütm on tunduvalt aeglasem kui erasektori oma. Ka Risto rõhutab seda oma artiklis ja eksib siis iseenda loogika vastu. 2007. aasta palgatõus avalikus sektoris oli reaktsioon eelmiste aastate palgasurvele mujal ja see protsess kestis inertsist kuni 2008. aasta keskpaigani.
Lõpuks soovin Ristole edu edasisel kooliteel.
Tuvastamata Kasutaja
nimelt täiesti ilma vastava lisentsita selles(teise astme kraadita makroökonoomikas) nad ajavad siin sellist mula mis meie rahvusliku majanduse jätkusuutlikkust avalikult kuritegelikult õõnestab,
teatavasti Põhiseduse järgi nt maksusedused ei kuulu rahvhääletuse valda - seega ka sisuliselt sõnavabadus ei laiene taolistele teemadele ning nendel aladel vastutustundetu/asjatundmatu öönestustegevus on seadusvastane
Tuvastamata Kasutaja
Aga meie, vastupidi, ei peaks seda mingil juhul tegema.
Ainus põhjus, miks me seda ei peaks tegema, ei peitu mitte meie "õiges usus" vaid lihtlabases rahapuuduses.
Nagu ka kuulus Taani analüütik hiljuti Tallinnas ütles, et kui vaesel riigil majanduse stimuleerimiseks raha pole, ega siis pole midagi parata ja tuleb selle asemel kulutusi kokku tõmmata.
Tuvastamata Kasutaja
Siiski tuleb tunnistada et võrreldes teiste riikidega on Eesti valitsus suhteliselt konservatiivset poliitikat ajanud, kuigi alati saaks paremini.
Eks me paari aasta pärast näe kuidas läheb Eestil ja kuidas USAl. Ja muideks - USAl ka ei ole raha millega majandust turgutada - kõik see raha laenatakse või trükitakse ning hästi see jama ei lõppe kui laenukoormus läheneb 100%-le SKTst.
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Kui eelmine aasta oli seal 49 % vaevu ots-otsaga kokku tulevaid siis see aasta juba 61 %. Üle 980 tuhandel olla kodud käest võetud ja elavad telklinnakutes.
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
"üks küsimus taavi rõigasele ka - kas juba uhkeldatakse sellega, kuidas eesti on kriisis väljunud?"
Muidu tore kommentaar, aga õigekirja tuleb jälgida. Alates sellest, et laused algavad suure tähega ja kedagi nimetada vanuse pärast lapsikuks on iseenesest lapsik. Ainuüksi ajaloo faktide ja numbrite teadmine ei kinnita loogilist mõtlemist.
On selge kui vesi, et kui inimesel tekivad majanduslikud probleemid, siis ta piirab oma kulutusi täpselt sellisel määral, et ta ellu jääb. Sama peaks tegema ka riiklik aparatuur. Jah, ilma erasektorita ei toimi avalik sektor ja vastupidi. Arvestada tuleb ainult ühe asjaga avalik sektor raha juurde ei tooda vaid raiskab seda. Seda vist ei pea kirja panema palju on meie valitsus+avalik sektor rahva raha kuritegelikult raisanud ja teeb seda igal ettejuhtuval võimalusel veel ja veel.
Risto artiklid tunduvad teravad, vähemalt julgeb ta midagi öelda. Teine asi on see, kui palju selles tõetera sees on ja palju see meid peaks antud situatsioonis aitama.
Inimene, kes alles alustab uuriva ajakirjaniku teed ei tuleks kohe poriga üle loopida, vaid jälgida isiksuse arengut, ja äkki, ükspäöev tõepoolest on Tal meile midagi asjalikku öelda.
Tuvastamata Kasutaja
õpipoiste tööde jaoks on ülikoolide kogumikud kus professoritel on võimalus ninatarkade oopused nii ära redigeerida, et vähemalt suuremad lollused jäävad trükivalgust nägemata ja pealeselle nagunii neid kogumikke ei loe mitte keegi
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Küsimus on selles, kuidas sellest nõiaringist väljuda.
Eesti riigi retoorika on olnud peaaegu nagu juutide oma - meie ei tee nii nagu teised, sest meie oleme paremad, me oleme võitjad, me oleme väljavalitud rahvas. Las need teised riigid poputavad oma majandusi, meie püha rahvas suudab oma äärmusliku kasinusega ja vapustava agarusega kõiki üllatada.