Ajaleht: Swedbanki ähvardab Rootsis riigistamine
(7)Esimene Rootsi pank võib jõuda riigi omandusse, kuna Swedbanki ähvardavate ohtude tõeks saades ähvardab panka riigistamine.
Swedbankil võib jätkamiseks tarvis minna lisakapitali kuni 5 miljardit Rootsi krooni (6,7 miljardit Eesti krooni, 450 miljonit eurot), kirjutas Rootsi majandusleht Dagens Industri.
Panka ähvardavad lehe teatel kahjumid Baltimaadel ja Ukrainas välja antud laenudest, mis võivad panga tänavused tulemused kahjumisse pöörata.
Et saada kokku see summa, mis tagaks Swedbanki piisava kapitaliseerituse, korraldab pank tõenäoliselt aktsiaemissiooni, kuid panga omanikust kohalike hoiupankade liit ilmselt ei suuda majandusraskuste tõttu uusi väljaantavaid aktsiaid ära osta.
Üks võimalus emissiooni vältida oleks ära jätta laiali jagamata dividende, mida peaks praegu tulema ligi 2,9 miljardit Rootsi krooni (3,9 miljardit Eesti krooni), kuid ka seda võimalust ei kiida panga omanikud heaks, kuna hoiupankade liitu ähvardab samuti rahapuudus.
Swedbank: pärast detsembrikuist emissiooni on meil piisavalt kapitali
"Pärast detsembris korraldatud emissiooni, kus pank sai 12,4 miljardi Rootsi krooni ulatuses uut kapitali, on Swedbank Euroopa 30 suurema panga seas kapitalisatsiooni poolest 7. kohal," ütles Eesti Päevaleht Online'ile Swedbanki Rootsi pressiesindajat Anna Sundblad. "See näitab, et oleme oma kapitaliseeritust tugevdanud. Oleme kindlad, et oleme majanduslanguse tingimustes hakkamasaamiseks hästi valmistunud. Meie osalemine Rootsi valitsuse garantiiprogrammis tugevdab meid veelgi."
Sama kinnitas Eesti Päevaleht Online'ile ka Swedbanki Balti haru juhatuse esimees Erkki Raasuke. „Hiljuti sai võetud rohkem kui 1 miljard eurot," ütles Raasuke, viidates samale aktsiaemissioonile.
Rootsi pankade kahjumid hapnevatest laenudest võivad lähema kolme aasta jooksul tõusta 15 miljardi euroni (235 miljardi kroonini), kirjutas Dagens Industri eile. Kõige halvemas seisus on pankadest Swedbank, mis on andnud viiendiku laenudest välja Baltimaadel, Venemaal ja Ukrainas.
SEB-l on ida poole antud laene 12 protsenti ja Nordeal 5,7 protsenti. Oma seiklustega idas on Swedbank välja andnud kõige rohkem riskilaene, Nordea on selle näitaja poolest teine ja SEB jääb kolmandaks.
Kui Nordea ja SEB suudavad Dagens Industri hinnangul hakkama saada juba välja kuulutatud aktsiaemissioonidega, siis Swedbankil on veel lisaks detsembri emissiooniga saadud kapitalile tarvis veel ligi pool miljardit eurot.
Aktsia hinnast vähem kui aastaga läinud neli viiendikku
Swedbanki aktsia väärtus on vähem kui aastaga, mullu mai lõpust saati kahanenud 80 protsendi võrra. Sama saatus on tabanud Austria päritolu Erste Banki ning Itaaliast alguse saanud UniCreditit, mis on samuti uljalt Ida-Euroopas laene välja andnud. SEB aktsia hinnast mullu mai lõpuga võrreldes on alles 40 protsenti, kirjutas Economist.





























