Ajaleht: Swedbank püüab end Baltikumis päästa hapude laenude firmast välja kantimisega
(10)
Swedbanki hinnangul võib hapude laenude paigutamine eraldi firmadesse hoida Baltimaades ära sellise finantskatastroofi, nagu Rootsi elas üle 90-ndate alguses, kirjutab Wall Street Journal.
„Peamine õppetund, mille me Rootsist saime, on see, et see osa ettevõttest, mis tegeleb halbade laenudega tuleb eraldada sellest osast, mis tegeleb strateegiliste operatsioondidega,“ rääkis Swedbanki asepresident Thomas Backteman Wall Street Journalile.
Kui pank paigutab kogutud varade eriotstarbelistesse finantsettevõtetesse ehk SPV-desse, siis pole hirmu, et panga väärtus häviks ja halbade laenude osakaal süvendaks turu ebakindlust, rääkis Backteman.
„Käesoleva kümnendi laenubuumi ajal laenasid nii Swedbank kui SEB palju raha Baltimaadesse – arenevatele turgudele, mis kasutasid odavaid laene ära oma elatustaseme parandamise finantseerimiseks,“ selgitab olukorda Wall Street Journal. „Sellest ajast saati on pilt dramaatiliselt muutunud - Eesti ja Läti majandused kukkusid eelnmisel aastal ligi 10%,“ lisab leht.
Swedbank on Baltimaadesse laenanud 313 miljardit krooni. Möödunud aasta neljandaks kvartaliks kasvas halbade laenude osakaal 2,31 protsendini kogu laenuportfellist ja Swedbank lõigi nende jaoks eriotstarbelised finantsettevõtted. Siiani on need loodud Eestis ja Lätis, tegemisel on veel Leedu jaoks mõeldud SPV. Ettevõtted on praegu veel tühjad.
Swedbank pole kindel, kas SPV-d ongi hädavajalikud, sest pank kaalub Baltikumis ka võimalust paigutada halvad varad panga sees asuvasse üksusesse. Panga kinnitusel luuakse Baltimaadele vajalik struktuur, olgu siis SPV või pangasisene üksus, järgmise kolme ja poole kuu jooksul.
„Selle tulemusel võib Swedbankist saada lähiaastatel saada Eestis, Lätis ja Leedus märkimisväärselt suur kinnisvaraomanik, kuna sealne ehitus-ja kinnisvarasektor on saanud ränga hoobi. Tallinnas, Riias ja Vilniuses kinnisvaratehinguid peaaegu ei toimu ja äsjaehitatud hooned seisavad kas tühjalt või poolvalminuna,“ märgib ajaleht.
Swedbanki asepresident Bacteman andis oma hinnangu ka laialtlevinud spekulatsioonidele, et Baltimaade valuutad võidakse devalveerida. Asepresident kinnitas, et devalveerimisest poleks kasu kellelegi. „Me usume kindlalt, et Baltimaad on valinud õige tee – see on jääda oma valuutakurssidele kindlaks ja minna palkade vähendamise ning muude kärpimise teed. See on inimestele palju kergem tee, isegi kui see pole päris valutu,“ ütles Thomas Backteman.
Märkus - Wall Street Journal nimetab oma artiklis Baltimaid (Baltics) kahel korral Balkanimaadeks (Balkans) - toim.
 |
  |
 |
