Ajakirjaniku pilguga: Eesti liigub vältimatu maksutõusu poole

Saalis istunud ametiühingujuht Harri Taliga haaras kinni sõnast „igasugust” ja uuris Lipstokilt, kas „igasugune” võib tähendada ka maksude tõstmist. Ilmselt tahtis Taliga teada, kas reformierakondlasest Lipstoki arvates kuuluvad „igasuguse” alla ikka kõik ideed või ainult need, mis pole vastuolus Reformierakonna valimislubadustega.

Lipstok jäi vastuses ebalevaks. Ta ei öelnud otseselt ei, kuid kordas vana klišeed „maksudega ei mängita”. Hiljem Lipstok täpsustas oma seisukohti ja saime teada, et maksude tõstmist võib kaaluda alles pärast põhjalikke analüüse. See on muidugi loogiline, sest kes ikka makse ilma analüüsimata tõstab. Näiteks võiksid Lipstoki arvates kõne alla tulla kaudsed maksud ja ka kinnisvara maksu idee on „huvipakkuv”.

Tänases Ärilehes pakub Taani taustaga TTÜ professor Karsten Staehr välja kombinatsiooni alandada sotsiaalmaksu ja tõsta samal ajal käibemaksu. Tema sõnul võib seda nimetada kaudseks devalveerimiseks, kus sotsiaalmaksu abil alandatakse Eesti eksportkaupade hindu ja käibemaksu abil tõstetakse omakorda importkaupade hindu. Ka Arengufondi esmaspäevasel majandusfoorumil viidati, et võiks mõelda sotsiaalmaksu alandamise, teisalt kaudsete maksude tõstmise ja varamaksude peale. Jutt käib eelkõige maksustruktuuri muutmise teemal, kuidas vähendada inimkapitali mahukate tegevuste maksukoormust, samal ajal tõsta tsemendi ja metalli (füüsilise kapitali) mahukate tegevuste makse.

Kui ennustused realiseeruvad

Peamine põhjus tõsta makse tuleb valitsuse võetud kohustuste kasvavalt hulgalt. Nii kasvatati headel aegadel jõudsalt püsikulude osa riigieelarves, nii antakse ka halbadel aegadel heldeid lubadusi kompenseerida tulevikus pensioni teise samba külmutamine. Kust kohast see raha ikka tuleb, kui mitte maksudest.

Tegelikult on makse juba tõstetud ja tõstmised ootavad ka ees. Esimesena meenub töötukassa rahastamise ümber käiv vaidlus. Eesti olukord on praegu raske ja läheb veel raskemaks. Ei maksa unustada, et tööpuudus on „hilinev” majandusindikaator. See püsib kõrge veel ka siis, kui reaalmajandus teeb tegelikult juba uut tõusu. Üks asi on ennustada, et ühel hetkel on meil tööpuudus 15% ja töötuid 100 000 jagu. Teine asi on reaalselt sellise olukorra saabudes tegutseda, tulla toime saabuvate emotsioonide ja survega. Ma ei usu, et valitsus on selleks ilma makse tõstmata suuteline.