Ajakirjaniku pilguga: Devalveerimisest rääkimine on vastutustundlik

Eriti kui seda räägivad poliitikud, kes veel kuu või aasta tagasi teadsid öelda, et mingit kriisi ei ole ega tule ja Eestit ootab ees pehme maandumine.

Eestis on aastaid kultiveeritud mõtteviisi, et meil on dogmad ja tabud, mida ei tohi puudutada. Eelarvedefitsiit, riik ei laena, ühetaoline tulumaks, maksud ei tõuse, riik ei reguleeri. Niimoodi luuakse lapsemeelset ühiskonda, kus inimesed ei räägi ega arutle. Sest äkki keegi ei saa aru, äkki on rahvas loll ja satub paanikasse. Kasvab ka usaldamatus, eriti siis, kui kõik need dogmad ükshaaval murtakse ja seda teeb iroonilisel kombel seesama erakond, kes on eeltoodud teese kõige rohkem dogmatiseerinud.

Ma ei arva, et krooni devalveerimine on parim lahendus, ja loodetavasti pole Eestil seda vaja. Paradoks on aga selles, et kõige paremaid devalveerimise vastaseid argumente ei saa sa lugeda mitte eesti, vaid inglise keeles. Võib-olla Riksbanki või IMF-i analüütikutelt. Seal ei ole devalveerimine ülemüstifitseeritud koll, mida ei tohi kõva häälega nimetada. Niisiis võib intellektuaalselt veenvalt argumenteerida nii devalveerimise poolt kui ka devalveerimise vastu.

Näiteks on ühe väga põhjaliku devalveerimisvastase kirjatüki teinud Christoph Rosenberg, IMF-i missiooni juht Lätis, Eestis ja teistes Ida-Euroopa riikides. Tänane Ärileht on põgusalt Rosenbergi teksti refereerinud. On naljakas, et IMF, keda tihti kahtlustatakse just devalveerimise fännimises, pakub paremaid väiteid devalveerimise vastu, samal ajal kui Eesti poliitikud eelistavad emotsionaalseid hüüatusi.

Selles kontekstis on eriti absurdne viimastel päevadel kõlanud väide, kuidas devalveerimine hävitavat Eesti renomee. Millise renomee? Kõik Lääne-Euroopa riigid on devalveerimist ühel või teisel ajahetkel kasutanud, tihti rohkem kui korra. See ei hävita mingit renomeed, see on klassikaline majanduse juhtimise võte, millest saab rääkida rahulikult ja intelligentselt.

Ongi vaja, et Eesti enda pankurid, analüütikud, majandusteadlased ja poliitikud õpiksid esitama tugevaid argumente devalveerimise vastu. Nii nagu teevad muu maailma pankurid, analüütikud, majandusteadlased ja poliitikud. Mingeid hirmujutte pole vaja. Me ei ole lapsed, keda on vaja liivakasti juures valvata.