Aivars Lembergs: Siim Kallas mürgitab Baltimaade suhteid Venemaaga
(40)
Foto: Delfi.lv
Teid autasustati 1991. aastal barrikaadidel osaleja mälestusmärgiga. Millal te barrikaadidelt alla tulete?
Minu barrikaadid on tõepoolest seniajani kasutuses. Minu vastu algatati kolm kriminaalasja: kaks otse, kolmas ümber nurga. Riik kaotas kohtus kõik need rünnakud. Mõnede poliitikute käsutuses on nii politsei, prokuratuur kui ka korruptsiooni vastu võitlemise komitee KNAB. Mind püütakse poliitiliste vastaste poolt nende institutsioonide abil üha uuesti uputada, kuid ma tõusen alati pinnale varasemast tugevamana.
Kas president Valdis Zatlers algatas seimi laialisaatmise, et teile kätte maksta?
Esmalt oli presidendiks vaid üks kandidaat – ametis olev president Zatlers. Aprilli lõpus rääkis ta koostööst poliitikutega ja sellest, mida kavatseb teha järgmise nelja aasta jooksul. Oligarhide mõjust ja nende vastu peetavast võitlusest polnud juttugi. 17. mail alustas Andris Be¯ržin¸s parlamendis läbirääkimisi, et leida toetust presidendikandidaadina ja 19. mail teatas kandideerimisest. 20. mail algatas KNAB-is kriminaalmenetlus nn kolme oligarhi vastu. Kaks nendest on parlamendi liikmed ja kolmas olen mina. 25. mail viidi kärarikkalt läbi kümneid läbiotsimisi. 26. mail lükkas seim tagasi taotluse läbiotsimiseks parlamendi liikme Aina¯rs Šlesersi korteris. Kõigile on selge, et tegemist oli vaid etendusega, sest läbiotsimisel poleks olnud ootamatuse efekti. 28. mail teatas president, et kõik Läti hädad tulenevad kolmest oligarhist. Zatlers, kes kaotas tagasivalimiseks toetuse, sai neli päeva enne uusi valimisi rahvuskangelaseks, kuulutades välja referendumi parlamendi laialisaatmiseks.
Peamine löök aga tuli Roheliste ja Talurahva Liidu ja minu vastu, sest meie seast tõusis esile teine kandidaat ja Zatlersit ei valitud tagasi. Nüüd ei lähe Zatlers ajalukku mitte presidendina, keda ei valitud tagasi vaid presidendina, kes Läti ajaloos esmakordselt saatis parlamendi laiali.
Milliste teie isiklike ambitsioonide vastu Zatlers astus?
Zatlers süüdistas seimi, et see on seitsme kuu jooksul võtnud vastu minu isiklikest huvidest lähtuvaid seadusi. Kuid ta ise allkirjastas kõik need seadused, olles seega kaasosaline. Ta ei suutnud nimetada mitte ühtegi sellist seadust.
Lõpuks Zatlers ütles, et Ventspilsi olümpiakeskus sai riigilt krediiti baaside laiendamiseks. Mina süstaga ei sõida, jalgpalli mängisin 40 aastat tagasi.
Algas võitlus, mis meenutab Hiinas kultuurirevolutsiooni ajal läbi viidud varblaste hävitamise kampaaniat, mille tagajärjel toidupuudus ei vähenenud, vaid süvenes.
Kas teie seate valimistel oma kandidatuuri üles?
Sotsioloogilised uuringud näitavad, et minu Roheliste ja Talurahva nimekirja poolt on valmis hääletama 38 protsenti valijatest. 20 protsenti mõtleb veel järele.
Kui uuringud näitavad, et minu nimekiri saab üle 50 protsendi häältest, siis ma osalen valimistel. Mulle pole seimi liikmeks minek ja seal nelja aasta jooksul istumine just kuigi efektiivne ajakasutus.
Kas te oleksite nõus töötama ministrina või ainult peaministrina?
Lätis kuulub kogu võim peaministrile, kes saab võimaluse tõestada, et Läti on maailma kõige perspektiivsem maa.
Meie suurim probleem on ambitsioonide puudumine. Läti poliitiline eliit on kohanenud pika aja jooksul täitma vaid kusagilt mujalt tulevaid korraldusi. Sellepärast pole Läti seni isegi NATO-sse astunud.
Mis mõttes?
Kui Läti kuulus Varssavi pakti, siis ta oli integreeritud sõjalis-tööstuslikku kompleksi. NATO sõjalis-tööstuslikku kompleksi me integreeritud pole. Ilma selleta oleme nagu uppumatu lennukikandja või siis kahuriliha või kõigest lipp Afganistanis.
Mida Läti saaks siin rohkem teha?
Me vajame Marshalli plaani. Läti pole hullem kui fašismijärgne Saksamaa. Läti pole ju ise holokaustis osalenud. Kuid erinevalt Teise maailmasõja järgsest Saksamaast pole Ameerika Ühendriigid Läti majandusse paigutanud mitte ühtegi senti.
Läti riigil pole arenguplaani. Kui ma eelmise aasta alguses Dombrovskise valitsust kritiseerisin, siis alles kuu aega tagasi tehti korraldus sellise plaani loomiseks, mis parimal juhul alles 2012. aastaks suudetakse vastu võtta. Euroopa Liidu vastav arenguplaan on siis juba vastu võetud ja meie peame ennast kohandama Eesti ja Leedu järgi.
Nüüd suvel, kui ministrid oleks pidanud Euroopas Läti positsioone kaitsma, sõitsid nad puhkusele, sest valitsusel puudub töö planeerimine.
Lätil on kõik võimalused olla Baltikumi veduriks. Kuhu need ambitsioonid siis kadusid?
Riia oli juba tsaariajal oluline majandus- ja kultuurikeskus. Tallinn ja Vilnius ei saavuta seda mitte kunagi. Kuid eeliste realiseerimiseks on vaja pead ja toimivat organisatsiooni, millega Läti ei ole saanud seni kunagi kiidelda. Isegi Nõukogude ajal kasutasid naabrid oma palju viletsamaid võimalusi palju paremini ära. Ma toon näiteks olümpiaregati korraldamise Tallinnas ja Leedu suurepärased teed.
Kuidas te kavatsete Läti unest äratada?
Lätil pole sõpru, on vaid huvid. Üks liider peab koondama mõttekaaslasi. Me peame lõpetama võitluse ametnike vastu. Alates 1997. aastast käib üks materdamine, et ametnikud on kõikide hädade põhjustajad, et neid tuleb klohmida, palku kärpida ja vallandada. Riik ei saa oma paremaid abilisi alandada ja loota, et nad hakkavad loominguliselt tööle. Praegu otsivad ametnikud väiksemaid riske ja ei tee hirmu tõttu oma tööd.
Kas Läti praegused riigijuhid pole suutelised võimalusi kasutama?
Täpselt nii. Tallinna Sadam arenes 1998. aastast alates Läti arvel, kui meie rahvusrevolutsiooniliste juhtide süül kehtestas Venemaa Läti raudteevedudele väga kõrged tariifid. Eesti arenes sellepärast tormiliselt. Ventspilsi naftatoru sulgemine läheb sama peatüki alla.
Kuid nüüd, tänu pronkssõdurile on see olukord muutunud ja me väga ei nuta. Te oleksite võinud seda pronkssõdurit juba 1999. aastal nihutada: rahulolu üheks minutiks, aga rahvale häda terveks kümnendiks.
Kas Venemaa presidendi administratsiooni ülema äsjane kohtumine Läti presidendiga toob kaasa murrangu?
Viimased kolm aastat on Läti ja Venemaa vahel toimunud dialoog. Zatlersi visiit Moskvasse oli väga hea tulemusega. Uued kohtumised näitavad president Be¯ržin¸sit kui pragmaatiliselt mõtlevat isikut, mis võimaldab kontaktide jätkumist kõige kõrgemal tasemel.
Me peame rääkima Läti integreerimisest Euroopa Liidu ja Venemaa koostöösse. Meie oleme heaks piiririigiks. Meie ei pea naabreid Venemaad ja Valgevenet õpetama, kuidas neil tuleb elada. Me peame veel ise palju õppima. Kui me selle joone välja peame, siis sellest võidab kogu Euroopa Liit.
Kuid Euroopa Komisjonis istuvad samuti omad pistrikud, mistõttu kaob suhetes Venemaaga konstruktiivsus. Ühe meie põhjanaabri esindaja poolt tuleb külmale sõjale omaseid tuulepuhanguid.
Keda te peate selle pistriku all silmas?
Eestil on Euroopa Komisjonis vaid üks esindaja – Siim Kallas.
Millega Kallas siis teie karjamaad mürgitab?
Rida Kallase avaldusi on suunatud Baltimaade isoleerimiseks Euroopa Liidu ja Venemaa vahel peetavast dialoogist. Ta pakub meile partneriks vaid Soomet. Läti olukord on täbar, sest kui me ise peame ennast Venemaaga suheldes normaalselt üleval, siis ilmub keegi Euroopa Komisjonist ja rikub kõik ära.
Millised Kallase antud signaalid on olnud kahjulikud või valed?
Mul on raske nõustuda, et Balti majandusruumi toimimise peamine telg asub Soome ja vana Euroopa vahel. Kui mulle hakatakse jutustama, et Eesti majanduspotentsiaal pole ühildatav Venemaaga ja selle pärast tuleb peamised transpordiarterid rajada mitte ida ja lääne vaid põhja ja lõuna vahel, kusjuures see põhi saab alguse Helsingist, siis mul on seda raske mõista. Mina näen seda politikaanlusena, kui majandusareng tuuakse ohvriks poliitilistele arusaamadele.
Kas Lätis valitseb poliitiline üksmeel, et Rail Baltic pole Lätile kasulik?
Kui Soome tõuseb järgneva kümne aastaga inimressursi ja maavaradega Venemaa tasemele ja hakkab piirnema Hiina ja Jaapaniga, siis olen transpordi infrastruktuuri põhja-lõuna suunalise eelisarendamisega nõus.
Eestile on muidugi kasulik Rail Balticu arendamine mööda vana raudteed, sest see kulgeb mitte põhja-lõuna suunaliselt, vaid just ida-lääne suunaliselt. Leeduga on sama lugu: räägiti Rail Balticust, aga tegelikult mõeldi idasuunalisest transiidist.
Lätil pole sellest Rail Balticust mitte ühtegi meetrit raudteed, mis meile kasu tooks ja dubleeriks ida-lääne suunalist liiklust.
Mida arvate uuest Euroopa rööpmelaiusega Rail Balticust?
Ma soovitan selle idee propageerijad psühhiaatriahaiglasse ravile saata. Läti mahajäämus vanast Euroopast alates ühinemisest Euroopa Liiduga üha suureneb. Vana Euroopa suhtub Lätisse nagu oma kolooniasse. Selles olukorras pole uue Rail Balticu ehitamiseks mitte mingisugust eeldust.
Kuhu peaks tulema veeldatud gaasi terminal?
Ventspils oli üks terminali alternatiive ja sellepärast ma tunnen Läti gaasihoidlate ja torustike kasutamise juriidilisi üksikasju hästi.
Valitsuse komisjon pidi asukoha valikut põhjalikult analüüsima. Kahjuks peitis selle valitsuse kõige rumalam minister – majandusminister Artis Kampars Latvenergo tehtud uurimuse tulemused ära. Sellepärast võib teie majandusministri kriitika terminali Lätisse rajamise suhtes olla alusetu. Ehkki mõnede seisukohtadega ma nõustun.
Juhan Parts avaldas kartust, et lepingud võivad takistada Lätis hoiustatava gaasi müüki kolmandatele riikidele.
See on õigustatud kartus. Teoreetiliselt on gaasihoidla olemas, kuid kui Latvijas Ga¯ze privatiseeriti nii, et paberil paistab olukord ühtmoodi, tegelikus elus aga võivad asjad olla hoopis teisiti.
Kas Läti valitsus peab gaasitorud praegustelt omanikelt tagasi ostma?
Need tuleb tagasi osta või saavutada kokkulepe. Üksnes selle pärast, et kunagi tehti monopoli privatiseerimisega suur rumalus, ei saa nüüd hakata omandit ära võtma. Kuid Läti, Leedu ja Eesti ei lepi mitte kunagi selles küsimuses kokku, sest nad pole 20 aasta jooksul mitte milleski kokku leppinud. Eesti ja Läti pidasid kilusõda – hea, et meil kummalgi armeed ei ole. Lätil on piir Venemaaga, aga Leeduga me piiris kokku leppida pole suutnud.
Kas teil on olnud Eestiga mingisuguseid ärisuhteid?
Aastat seitse tagasi pakkusin naftatransiidi alal välja koostöömudeli, mis oleks toonud kasu nii Lätile kui ka Eestile. See oleks ühendanud Eesti ja Läti terminalide jõupingutused. Siis oli Eesti Venemaa jaoks hea ja Läti oli halb ja Moskva ei kiitnud minu ettepanekuid heaks.
Kõige rikkam lätlane
Ventspilsi linnapead Aivars Lembergsit (58) peetakse Läti kõige rikkamaks inimeseks, kelle varandust hindavad eksperdid ligi 1,4 miljardi euro suuruseks.
Ametlikult on võimsaima oligarhi ja transiidiärimehe varandus 21 miljoni euro suurune.
Lembergsi äritegevus on seotud ettevõttega Ventspils Nafta, Ventbunkers ja Latvijas Naftas Tranzits.
Äripartnerid käivad Lembergsiga seniajani kohut, süüdistades teda transiidifirma aktsiate kõrvaletoimetamises Eesti investeerimisfirma Gild abil.
Lembergs on Roheliste ja Talurahva Liidu peaministrikandidaat. Täna teeb mees teatavaks otsuse, kas ta kandideerib septembrikuistel parlamendivalimistel. Kandideerimine näitab Lembergsi veendumust tõusta peaministriks.
Läti korruptsiooni vastu võitlemise büroo süüdistas Lembergsit Riia aselinnapea ebaseaduslikus mõjutamises, et talle sobilik inimene määrataks. Teda süüdistatakse offshore-firmade kasutamises, et saavutada varjatud osalust Läti majandusele olulistes ettevõtetes.
Lemberg ise nimetab Lätis offshore’ide vastu algatatud võitlust PR-trikiks, sest sellised ettevõtted tegutsevad kõikjal maailmas. Tema sõnul on offshore’idest tehtud valimisvõitluses kurja võrdkuju, mis rahvale meeldib.
Peaministriks saades kavatseb Lembergs asuda Lätit juhtima sama moodi nagu ta juhib Ventspilsi linna: valitsus saab tegevuskava, ministrid saavad mõõdetavad ülesanded ja peaminister hakkab ülesannete täitmist kontrollima.
Lembergs suutis tõestada, et Ventspils on Läti kõige perspektiivsem koht ja ta soovib tõestada, et Läti on maailma kõige perspektiivsem koht.
