Aasta jagu öötööd Iirimaal keeras elurütmi pea peale

Ettepaneku tegi Eesti Tööturuamet, sest varasemal kuuajalisel “kalkuni-löök-tööl” oli mees Iiri tööandjatele oma usinusega silma jäänud.

Eelmise nädala alguses tuli Virgo koos paari sealse töökaaslasega kaheks nädalaks Eestisse puhkusele. Jutuajamiseks aega kokku leppides üllatas mees ettepanekuga vestelda nii enne kella kaheksat hommikul. “Siis olen veel virge. Päeval mingil ajal magan,” ütles ta.

Et miks? Sest rohkem kui aasta on Virgo töötanud üksnes öövahetustes. Nii lihtsalt määrati. “Tööpäev” algab kell pool kaksteist hilisõhtul ja kestab seitsmeni hommikul. Väsimus? See tuleb päeva edenedes. “Varahommikul, enne töö-öö lõppu, tekib meil kõigil mingi kõrgendatud meeleolu. Viskame nalja, naerame – nagu eufooria,” räägib Virgo. “Ei tea, millest see on.” Töö-ööl mängib vilgastele kätele taustaks tempokas muusika. Ehk: selline täitsa hea tümps, ütleb mees. Katsumused algavad hommikul koju jõudes.

“Kõigepealt otsime midagi süüa. Siis püüame magada, nii kolm tundi õnnestub ka.” Mõnikord tuleb võtta unerohtu või uinutada end klaasikese kangema kraamiga. Et üldse oleks mingi võimalus tiheda liiklusega peatänava äärses korteris päeval magada, riputasid mehed akende ette mustad prügikotid ning panevad kõrvaklapid pähe. Kolm tundi und ja pahur ärkamine. “Siis tuleb natuke ringi käia, midagi teha, ning suudan veel kolm tundi und välja pigistada,” räägib Virgo. Omal käel otsitud väikelinna korteris elavad eesti soost mehed kahekesi – tuleb odavam. Kuidas aasta-jagu unesegast elu ka on? “Tujutuks muudab. Depressioon vist,” ütleb Virgo. Küsimusele, miks ta ometi Eestisse tagasi ei tule, vastab Ida-Virumaalt pärit noor mees: “Ei taha enam iialgi tunda töötu elu. See on jube – sa oled kasutu, sul pole raha. Kui ka mingi töökoha leiad, ei jätku kesisest palgast millekski. Ei, sellesse mülkasse enam ei lasku.”

Tööle parfüümivabalt

Kogu teenitud raha – 380 eurot nädalas – kulub elamiseks. Säästa pole õnnestunud midagi. Virgo teab, et osa tema kolleegidest, kel Eestis pered toita, elab võõrsil üleütlemata kasinalt ning saadab teenistuse kodumaale. Kuni peret pole, saab elu ja tööd Iiris võtta kui “tavalist elamise viisi.” Mis Virgo mõistes tähendab korralikult söömist, kõige vajaliku ostmist, sõpradega ajaveetmist, reisimist, elu sisseseadmist.

Töö kiirtoitu valmistavas tehases on üsna rutiinne ja konti ei murra. Virgo asi näiteks on jälgida, et kiirtoidupakki satuks õige kogus rohelisi herneid. Seljas on meestel punased tööriided, peas mütsid, jalas kummikud, käes kindad. Keelatud on igasuguste deodorantide-par-füümide-kreemide kasutamine enne tööle minekut. Tööpäevad on rangelt kaheksa tundi pikad – sealsed tööseadused on karmid ning iga ületunni eest tuleb töömeestele korralikult maksta. Kokkuhoiu mõttes on kasulik inimestel puhata lasta.

Võõrtöölistest on kõige arvukamalt tehases esindatud leedukad. Eestlasi töötab seal umbes 40. Nii on töökeeleks kujunenud vene keel. Mis ei tähenda, et aasta eest kesiste inglise keele algteadmistega Iirimaale läinud mees sealset riigikeelt ei mõika – see on tal ladus ja korralik.

KerryFoods palkas Eestisse värbaja

•• Tööturuameti avaliku teabe ja välissuhete osakonna juhataja Alice Lugna sõnul jääb aastatagune eestlaste Iirimaale saatmine tööturuameti viimaseks sellelaadseks ettevõtmiseks. “Nüüdseks on EURES infosüsteem kenasti käima läinud ning inimesed saavad ise selle kaudu piiritagust tööd otsida,” ütles Lugna.

•• Tema sõnul on KerryFoods eestlastest töötajatega nii rahul, et palkas Eestisse oma esindaja, kes sinna uusi töötajaid värbab. Infot sealsetest vabadest töökohtadest saab ka kohalikest tööhõiveametitest.

•• “Praeguseks on Iirimaa toidutehastest ära tulnud kõik need, kellele sealne töö- või elukorraldus ei sobinud. Jääjad on rahul,” sõnas Lugna.

•• Töölepingu peab eestlastega sõlmima sealne juhtkond, kehtivad Iirimaa tööseadused. A.N.