Punase retrofoniga käib leiutaja näiteks sõpradega pubis.

Tanel armastab jälgida nende inimeste ilmet, kes naljaviluks toru hargilt tõstavad, sest ehmatus tooni kuuldes on seni olnud täiesti universaalne ja eranditu.

Numbri valimine võtab kaua – numbriketta tagasikerimise aeg tundub lõputu. Igavust peletab elevus, mida tekitab tagasikerimisel torust kostev „dõk-dõk-dõk”, just nagu vanasti. Leiutaja Tanel pihib, et kui ta telefoni oli valmis teinud, ei olnud alguses seda häält, aga kui keegi ütles, et see peab ikka olema, programmeeris ta selle juurde. Ehk siis seda teeb tegelikult arvuti.