Need on kolm hullu eestlast, kes on mõne aasta jooksul maasturitega Venemaa risti-põiki läbi sõitnud ja peavad aina hullemaid plaane. Väino on tehtud reisid ka filminud ja dokumentaalfilmideks monteerinud, neid olete näinud ETV2-st. Tänavugi talve esimeste lumedega peaks eetrisse minema mulluse polaarreisi film, mida Väino praegu kokku monteerib.

Reisiplaanid lähtuvad sellistest printsiipidest: võimalikult vähe asfalti ja selle asemel võimalikult palju kohti, kus teised ei käi; võimalikult odav ja võimalikult seikluslik. See ongi vastus küsimusele, miks nad kogu aeg itta sõidavad. Euroopast ei leia selliseid seiklusi nagu Venemaalt. Ladina-Ameerikast leiaks küll seiklusi, aga ookean on ees ja see teeb seiklemise kalliks.

Kõige ägedam senistest reisidest, mis on läinud Venemaal kaugele itta, kaugele põhja ja kaugele lõunasse, oli kõigi kolme hõisete järgi otsustades mullune Magadani reis. „Seal oli karu, seal oli jõge, seal oli restoran Starõi Tallinn Tallinnast 12 000 kilomeetri kaugusel,” õhkab Rait. Talvistest reisidest nimetab Kai kõige meeldejäävamaks tänavutalvist Taimõri ja Jamali poolsaare sõitu, kus tuli tundras –67 kraadiga autosid vintsida, kütust kulus üle 50 liitri sajale kilomeetrile ja raske päevatöö lõpuks oli läbitud kõigest 52 kilomeetrit.

Äärmuslikes paikades tuleb reisimeestel igal õhtul päästeametile telefonikõne teha, oma koordinaadid anda ja homsed plaanid ära rääkida. Nii oli Norilski lähistel ja nii on ka Tšukotkal. „Mul tulevad külmavärinad peale, ma hakkaks juba täna minema!” on Rait seda rääkides põnevil.

Loe homsest laupäevalehest LP reisimeeste senistest seiklustest ja uutest hulludest plaanidest!