„Mul polnud kunagi ühtegi luksusautot. Eks raha kulub peres alati ära, aga selle paigutamine on prioriteetide küsimus. Mõned näiteks reisivad rohkem,” ütleb Marje Reinans, sättides endale kaela viissada aastat vana paatrit, kristlike sümbolitega kaelaehet, mis mõjub väga tänapäevasena. Kohtume Marje Reinansiga tema Tallinna kodus, järgmisel päeval lahkub ta Stockholmi, et veeta seal jõulud. Perekond Reinansite kingitus on üks väärtuslikumaid, mis kunstimuuseum on Johannes Mikkeli kogu kõrval saanud.

Mikkeli annetatud mitmekülgse kunstikogu eksponeerimiseks loodi ju koguni eraldi muusem.

Kui meie muuseumides on kiriku- ja tsunftihõbedat, siis seni oli seal vähe tarbehõbedat, mida on aga just Reinansi kogus palju. Seni oli ajaloost teada Tallinna ja Tartu hõbedameistreid, tänu Reinansi kogule on nimed saanud ka vanad Kuressaare, Narva, Valga, Rakvere – enamiku suuremate linnade meistrid. Enamik kogus leiduvast on märgistatud nii meistri kui ka linna märgiga, selgitab kunstimuuseumi koguhoidja Kersti Kuldna-Türkson.