Võlur Ozi imed ei lõpe
Kes mäletab oma lapsepõlvest kuuldemängu “Smaragdlinna võlur”, see tunneb ka väikest Ellit, kelle keeristorm tükkis majaga võlumaale kandis.
Seal asus ta oma uute sõprade, Hernehirmutise, Plekkmehe ja argliku lõviga Smaragdlinna ning sealset imelist võlurit otsima. Loo autorina nimetati Aleksandr Volkovit, ääremärkusega, et kasutanud too kirjamees kellegi Baumi teksti.
Aastanumber oli siis 1983, kui L. Frank Baumi “Võlur Oz” ilmus raamatuna. Sees kõik samad tegelased ja seiklused, mis tuttavas kuuldemänguski. Väike tüdruk kandis teoses Dorothy nime.
Möödus tervelt 13 aastat ja ilmus “Ozma Ozi maalt”, seejärel 1998. aastal uus tõlge “Võlur Ozist”, ja aasta hiljem Illustreeritud Klassikavaramu sarjas amputeeritud, vabandust, adapteeritud “Võlur Oz”. Äsja on ilmunud veel “Imepärane Ozi maa” ning “Dorothy ja võlur Ozis”, neile on lisandumas “Teekond Ozi”. Ozide arvukus, kordumine ja varieerumine tekitab küsimusi ning tahtmist nad enese jaoks kuidagi rea peale saada.
Lyman Frank Baum sündis 15. mail 1856 New Yorgi osariigis Chittenangos. Noorena huvitus ta teatrist ja ajakirjandusest. Leivatööna katsus tulevane kirjanik ameteid nagu lehetoimetaja, kanakasvataja, teljeõli tootja, proovireisija. Oma ärisõitudelt vajutas ta mällu värvikaid karaktereid ja olukordi, et nendest kodus lastele lõbusaid lugusid pajatada.
Baum oli 40-aastane, kui avaldas 1897. aastal oma esimese raamatu “Emahani proosas”. Tegemist oli lastele mõeldud lühijuttudega, mis tõid tuntuse. Kahe aasta pärast tuli “Isahane raamat”, millest sai otsekohe bestseller. Aastal 1900 ilmus “Võlur Oz”, ja nime oma võlumaale leidis autor kartoteegikapi viimaselt sahtlilt, kus seisis “O – Z”. Raamatu saatesõnas tunnistab autor ausalt, et tema eesmärk on lugejat üksnes lõbustada.
Baum säilitab oma moodsas muinasjutus imepärasuse ja rõõmu, aga jätab välja südamevalu ja hirmu. Siiski pole põhjust arvata, et Baumi lood on üks lust ja lillepidu. Kaksatakse kaelu ja äsatakse kirvega neiski uuenduslikes juttudes.
Raamatu ainetel teeb autor 1902. aastal muusikali, millest kujuneb edukas lavatükk. Veel avaldab Baum nii kodanikunime kui mitme pseudonüümi all lastejutte, aga kõige enam saab ta oma lugejailt kirju palvega, et kirjaniku-onu pajataks veel Hernehirmutisest ja Plekkmehest ja Ozi maa võluvärkidest. Neli aastat pärast esimest osa ilmub “Imepärane Ozi maa”, kus peategelaseks poisslaps Tip ja vanadele olijatele lisaks Saepukk, Vingermardikas, Kõrvitsapea jt veidrad vennikesed.
UUED OZI LOOD. 1907. aastal valmib “Ozma Ozi maalt” ja nüüd järgneb juba igal aastal uus osa. “Lapsed ei lase mul Ozi maa lugude jutustamist lõpetada,” nentis autor. Ta teadvat hulgaliselt teisi lugusid ja loodab neid kunagi ka pajatada, aga laste kirjad nõuavad ainuliselt Ozi.
Nendes kirjades tehakse palju ettepanekuid, mida autor võimalust mööda arvestab. Baum tunnistab ja tunnustab lapsi kui kaasautoreid, suunajaid, inspireerijaid. Armastatud lastekirjaniku positsiooni saavutamine on ta enda sõnutsi võrdväärne Ühendriikide presidendiks saamisega.
VÄNDATAKSE FILM. 1910. aastast alates elab Baumide pere Hollywoodis, nende kodu kannab nime “Ozcot”. Kirjanik nakatub filmipisikusse, proovib1914. aastal kätt kinomaailmas ja asutab Ozi filmikompanii, et anda välja oma raamatutel põhinevaid linateoseid. Filmikunst oli sel ajal veel poisike ja lapsed kinokülastajatena olematu sihtgrupp. Baum astus oma ajast sammuke eespool, sestap ei saatnud tema ettevõtmist edu.
Raske tõbi ja aasta voodihaigena ei katkesta raamatute ilmumist. L. Frank Baum suri 1919. aastal 63-aastaselt. Neljateistkümnes osa “Glinda Ozi maalt” ilmub postuumselt.
Ei mõista ette ennustada, mis mulje võiks jääda kõiki 14 osa lugenule. Ozi nelja esimese osa pealt võib tõdeda, et leidlikust ladusast mõttelennust Baumil puudu ei tule. Sügavmõttelisuse on ta ise esimese osa saatesõnas arvustajaid relvitukstegevalt välistanud. Ehkki just sealt leiab ilusa tähelepaneku: kõik, mida me ihaldame ja otsime, on meis endis olemas, nagu arukus Hernehirmutises ja südamlikkus Plekkmehes. Ent selleni jõudmine nõuab aega.
Ozi lood on nagu titemütsiga Kääbik, Harry Potter lasteaia vanemas rühmas, või hoopistükkis fantaasiakirjanduse vaarisa, ühesõnaga sama perekonna liige. Seda ka menukuse, kultuslikkuse ja sinna juurde tahes-tahtmata sugeneva kommertslikkuse poolest. Hea, et Oz täiega tükkis meie lugemislauale laekub.
Võlur Oz
L. Frank BaumEesti Raamat, 1983; Avita, 1998; Ersen, 1999
Imepärane Ozi maa
Ersen, 2001 Ersen, 1999
Ozma Ozi maalt
Ilo, 1996; Ersen, 1999
Dorothy ja võlur Ozis
Ersen, 2001 Ersen, 1999
