Viis värvikat visiooni

                 
Viis värvikat visiooni
----
Kunstiakadeemia lõputööde näitusel „TASE’09” on väljas ligi 90 noore looja tööd – teie ees on viis väljavõtet disaini- ja tarbekunsti erialal õppinute kaleidoskoopilisest galeriist.

„TASE’09” Toompeal Rüütelkonna hoones on parasjagu kirju ja segane näituseprojekt. Ühelt poolt tungib sõõrmeisse majesteetliku, kuid määnduva Rüütelkonna hoone lõhn ning teisalt võistlevad olemisõiguse eest ligi 90 kunstiakadeemia BA ja MA tudengi lõputööd.

Arhitektuuri eriala lõpetaja Raul Kalvo loodud kujunduslik tervik püüab seda kaost ohjata, kuid etteantuga on keeruline võistelda – maja labürintlikesse koridoridesse mitteeksimine on pea võimatu. Lisaks võimendavad ülespaneku räbuesteetikat kõikjal lopendavad „TASE’09” plakatid – atmosfäär on pigem sundimatult juhuslik, vältides igasuguseid seoseid kooli lõpetamise pidulikkusega.





Lõputööd

TASE’09

•• Kunstiakadeemia lõputööde näitus Rüütelkonna hoones Toompeal kuni 21. juunini

Loe lõputöödest ka:

•• „Ehtekunstnik Kristiina Kibe võidujooks loodusega” (EPL, 13.06)

•• „Laiatarbe elustiilimärk Est­Indi – India päikeses küpsenud eesti asi” (EPL, 13.06)

Uku-Kristjan Küttis,

graafiline disain

„Paviljoni Build ja Destroy näol on tegemist Eesti paviljoni maailmanäituse konkursi fassaadilahenduse tarbeks tehtud dekoratiiv-kirjatüübiga, mis on loodud spetsiaalselt programmeeritava muutmisprogrammi (LAMMUTAJA) abil ning nii on selle abil võimalik omakorda luua lõputul hulgal kordumatuid tähe - ja sõnakujusid. Kirjatüübiga püüdsin lõhkuda küllaltki rahulikku ja veidi 1960-ndaid meenutavat fassaadi.”


Martin Voltri, arhitektuur

„Linnujaama projekt sai alguse avastusest, et Tartus on suur raskesti märgatav tühimik, mis laiub Annelinna, Ihaste ja Ropka vahel. See ala on osa Ropka-Ihaste luhast, mis lähemal vaatlemisel osutus oluliseks loodusalaks, eelkõige linnualaks.

Linnujaama projekt üritab luhaala teadvustada, markeerida ja inimestele delikaatselt avada. Püüan võimalikult vähe loodust häirida, säilitades suure ala terviklikult ning tihendades ümbritsevaid alasid, hoonestades need julgelt korrusmajadega, et kontrasti kaudu rõhutada luha lagedust. Nii tekib omalaadne megapark-loodusala otse linna keskel. Projekti fookus on Linnujaam – vaatlusplatvormiga objekt Ihaste luhal, ornitoloogiakeskus nii koolilastele kui ka tõsisemate linnuhuvilistele. Linnujaam markeerib ja teadvustab tähtsat linnuala ning on pääsla nii Ihaste luhale kui ka linnumaailma.”

Madis Nurms, stsenograafia

„Minu magistritöö praktiline osa oli lavakujundus ja kostüümid Jules Massenet’ ooperile „Thaïs”, mis esietendus 22. mail Pärnu Endlas. Kuna „Thaïsi” lavastatakse väga harva, siis andis see lavastusmeeskonnale üsna vabad käed – ei olnud stereotüüpe, mida peaks murdma või millega ennast kohandama. Kuna eelarve oli väga piiratud, sundis see suuremale leidlikkusele – eriliste lavapiltide loomiseks katsetasin rämpsmaterjalidega, nagu vulkaniseeritud kile, vahtplast, nõudepesuvaht jne. Tegelased said külge kunstjalad, meeskoor oli paigutatud kivimüüri sisse ja naiskoori puhul õnnestus saavutada mulje, justkui hõljuksid nad lavapinnast kümne sentimeetri kõrgusel.”

Merle Bukovec, klaasikunst

„Värvusetu klaas ja vesi on visuaalse sarnasuse tõttu sageli teineteise metafooriks. Sisepurskkaevude seeria „Voolujooned” tegeleb klaasi ja voolava vee, nende näiliselt lähedaste, kuid samal ajal väga erinevate materjalide suhte ja vastastikuse mõjuga. Seeriasse kuuluvate tööde hulgas on selliseid, milles veevool on oma pidevuses peaaegu märkamatu, ja teisi, milles see on energiline ja häälekas. Klaas seab piirid ja vesi võtab suuna. Soovisin luua esemed, mille jälgimine aitab mõtetel rahuneda, et nautida selget ja keskendunud meeleseisundit.”

Pent Talvet, tootedisain

„Minu magistritöö valmis Nokia Eseriesi disainimeeskonnas, aga kuna töö ei ole veel avalik, oli näitusel väljas mu viimane koolitöö: TTK ja TTÜ Formula Student vormelimeeskonna 2009. aasta võistlusauto. Vormelipoisid soovisid autole paremat välimust. Minu ja Sven Selliku (kunstiakadeemia vilistlane) põhikriteerium oli võimalikult kompaktne ja raami järgiv kuju, püüe muuta töntsi olemust sihvakamaks ja dünaamilisemaks”

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


LISA OMA KOMMENTAAR
Selle artikli kohta on 0 kommentaari
Nimi
Kommenteerimistingimused