Kahest skulptoriharidusega kunstnikust Taavi Talvest ja Indrek Kösterist koosnev duo tegutseb alates 2005. aastast. Johnsonitel on kogunenud muljetavaldav hulk aktsioone, sekkumisi, skulptuure, kaaperdamisi, installatsioone ja videoid, millel pole sageli midagi ühist meediapõhiselt, kuid millel on üksteisega kaheldamatu sugulus töödesisestes motiivides esinevate sisulinkide kaudu. Terve eraldi peatükina Johnsonite kunstis võiks käsitleda kolme tööd, mis põhinesid SL Õhtulehe infohorisondil ja retoorikal, parasiteerisid selle korporatiivsel esteetikal ning testisid konkreetse uudise reaalsusväärtust. Köler Prize’i jaoks aktuaalseks muutis Johnsonid aga nende hilisem, veel tänini kestev suhestuva esteetika võtmes sekkumine Paldiski linnakeskkonda, mille käigus pakuti linnaelanikele valida, millist kuulsa paldiskilase Amandus Adamsoni skulptuuri sooviksid nad oma linna kaunistama, tekitades selle valiku pinnal rohujuure tasandi suhtlusplatvormi.
Margus Tamm
Margus Tamm sisenes kunstimaastikule nullindate alguses koos rühmitustega „Avangard” ja „Pink Punk” ja jäi kohe silma oma provotseeriva, vaatajate ootusi testiva suhtumisega. Glämmihõngulised, justkui mingist popkultuursest poosist lähtuvad fotolavastused ja aktsioonid olid tihtipeale kantud vastandumisest kunstimaailma kirjutamata hierarhiatele. Tamm tegi täieliku kannapöörde 2008. aastal, Linnagalerii näitusega „See oli parim pidu. Ja ma ei käinud seal”. Näitusesaali harjumuspärast ruumikogemust transformeerivas labürintjas keskkonnas sai kõige olulisemaks vaataja subjektiivne ruumitaju. Ruumikogemust nihestavate installatsioonide loojana on tal eesti kunstis küllaltki ainulaadne autoripositsioon.