Uusnatside salapärane tõde tapab

Salapärase Venemaa üks uus ja veelgi salapärasem nähtus on neonatsismi tõus, millest võltsdokumentaalfilmi tehnikas tehtud „Rossija 88” räägibki.

Nimelt on filmil raam – tehakse propagandafilmi ühest neonatside rühmitusest, mida juhib jõuline noormees Aleksandr. Ja nii nagu žanr ette näeb, on tegemist äärmuseni aetud realismiga, kus kogu see natsivärk on pikalt ja põhjalikult üles võetud. Vahetevahel hakkab rohke tingeltangel koguni ära tüütama, sest filmil on olemas ka dramaatiline süžee ja mäng atribuutikaga sisu eriti edasi ei vii.

Igal juhul on „Rossija 88” julge ettevõtmine. Kuidas toimivad neonatside sidemed ühiskonna legaalsete struktuuridega, sellest on olnud Venemaal palju juttu ja oma versiooni esitavad ka „Rossija 88” loojad. Kui palju on filmis kunsti ja elutõde, on raske öelda. Selge on, et ühiskondlik probleem eksisteerib. Mida kinnitab filmi lõppu seatud pikk nimekiri rassilise vaenu tõttu tapetud inimestest.

Filmi produtsendi Aleksandr Rodnjanski sõnadest tuleb välja, et tõe osa on filmis siiski suur, sisu on otse elust. „Enamik sisust tuli paarikuuse internetis tehtud uurimistöö tulemusel – paar kuud ei ole palju, aga materjali kogunes selle ajaga piisavalt,” lausus produtsent. Nii on internetist pärit juhtumised, dialoogid ja lisaks ideoloogiale ka näiteks riided. Rodnjanski andmetel on ka peategelase hüüdnimi ligilähedane tema reaalsuses eksisteeriva proto­tüübi hüüdnimele.

Palju tõtt

Rodnjanski sõnul on see internetist pärinev tõsieluline aines ka põhjus, miks filmi tegemine nii odav tuli. „Kunstnikul ei olnud vaja midagi välja mõelda, riided pärinevad internetipoest – filmide mõistes on see väga odav film ja tegime selle oma produktsioonifirma vahenditega ära. Meil ei olnud vaja kelleltki lisaabi küsida,” ütles Rodnjanski, kellel ei tekkinud probleeme kõmulisel ja julgel teemal filmi tegemiseks raha leidmisega.

Aga kuidas on see Venemaal keelatud film ikkagi vastu võe­tud? Rodnjanski sõnul nii ja naa. Otsest vaimustust „Rossija 88” tekitama ei kipu, pigem on iga­ühel millegagi kana kitkuda. „Natsivastastele ei meeldi see film, sest pole üheselt hukka­mõistev. Nad tahaksid näha mingit nii-öelda objektiivsust ja tähtis on just see, et nii-öelda objektiivsust.

Peaosatäitja toob filmi palju juurde ning see näitleja karisma tekitab natside suhtes kaastunnet – ka see ei meeldi natsivastastele. Natsidele jällegi ei meeldi film, sest see pole otseselt pooldav.” Nii jäävadki otsad lahti, otsustagu igaüks ise.

Festivali film

Rossija 88

Venemaa 2009

•• Režissöör ja stsenarist: Pavel Bardin

•• Operaator: Sergei Dandurjan

•• Muusika: Petr Fedorov

•• Osatäitjad: Mihhail Poljakov, Nikolai Matšulski, Andrei Merzlikin, Anton Kuznetsov jt

•• Reedel kl 19 Narvas Astri kinos