Unistused tuleb kohe teoks teha

See on lugu kahest vanast sõbrast, kellest üks on otsustanud teostada ammuse unistuse ja esineda lauljana televisioonis. Argentina näitekirjaniku tragikomöödia esitab valusa küsimuse, mis juhtub meie rõõmude ja kavatsustega, kui lükkame need alatasa edasi määramatusse tulevikku.

Kui küsida, kas ka Prangelile on lavastamine väike unistus, mida ta edasi on lükanud, siis ta ei eita ega lükka ka ümber. „Ma ei ole kunagi unistanud lavastamisest, küll aga olen tahtnud näha näitlejat lavastaja vaatenurgast, siitpoolt rampi,” tunnistab ta. „Ja olen väga-väga rahul, et ma seda teha sain ning see tõi mulle isegi vastuseid mõnele küsimusele, mille üle ma näitlejana juurelnud olen.”

Lavastaja kingades

Näiteks on ta nüüd ennastki näinud selles olukorras, kus ta saab näitlejana lavastajalt käsu kindlas kohas teha midagi just nii, ja kogu lugu. Prangel saab aru, et kui näitleja arvamus peaks lavastaja omast lahku minema, siis tuleb oma otsuseid alati põhjendada ning teha kindlaks, et näitleja seda vajadust mõistab ja äratundmiseni jõuab.

Sellele arusaamisele aitas Margus Pranglil jõuda Linnateatri peanäitejuht Elmo Nüganen, kes suvel teda sinna lavastama kutsus. „Ma ei olegi temalt uurinud, miks,” jääb Prangel mõttesse, tõdedes, et ju see siis tundus loomulikuna.

Prangelile, kes praegu on ka mitmes osas Draamateatris, ei ole kummaline olla korraga ühes kohas näitleja ja teises kohas lavastaja. „Küll aga on naljakas see, et samal ajal kui on „Vana tango” esietendus, lähen ise Estonias lavale suvemuusikaliga „Patseba Saaremaal”,” muigab ta. „Nii et me oleme kõik korraga laval. Natuke kurb küll, aga mõtlen, et äkki siis näitlejatel endil on ka mugavam ja nad saavad etendusse midagi mõnusat lisada.”

Esietendus

Vana tango

Autor: Carlos Gorostiza

•• Lavastaja: Margus Prangel

•• Kunstnik: Pille Jänes

•• Muusikaline kujundus: Indrek Kruusimaa ja Jaak Jürisson

•• Osades: Andres Ots (paremal), Kalju (vasakul) Orro, Indrek Kruusimaa

•• Esietendus 14. märtsil Hobuveskis