Tundmatud kosmoseelukad ründavad Prometheust
30 aasta taguse tegelase Ripley sarnasus
seob „Prometheuse” kindlalt „Tulnukaga”.
Jälle on planeedilt Maa lähetatud kosmoselaev jõudnud kaugesse tundmatusse. Jälle juhtub võõral planeedil surmaga lõppevaid kokkupõrkeid, kus bioloogiliselt tundmatu eluvorm ilmutab inimese suhtes üleolekut. Jälle on filmi lavastajaks Ridley Scott. Ainult peamine võitleja pole mitte „Tulnuka” leitnant Ripley, vaid teadlane Elizabeth Shaw.
Sigourney Weaver oli tulnukate vastu võitleja kehastajana hoopis teistsugune kui filmi „Prometheus” Rootsist pärit staar Noomi Rapace. Kolmkümmend aastat on mööda läinud ja tohutu vapruse ilmutaja on hoopis teistsugune. Rapace’i mängitud Shaw ei meenuta välimuselt sugugi lohetätoveeringuga tüdrukut, keda ta kehastas samanimelisest Rootsi filmis. Kuid oma sisimas on Shaw samasugune võitlejanatuur: sihikindel, teadmishimuline, otsustusjulge tegutseja. Ja peale selle veel kõrge eetilise nivooga. Needsamad isikuomadused olid ka Weaveri Ripleyl. Just võitlev naiskarakter seob „Prometheust” filmiklassikaks saanud „Tulnukaga”. Tegemist on sama looga.
Pretensioonikas mõte
Võrreldes „Tulnukaga”, mis on sisuliselt üks pikk ja osavalt arenev võitlus ellujäämise pärast, on „Prometheuse” mõte pretensioonikam. Peategelased esitavad lugu, kus Prometheuse-nimeline kosmoselaev avastab inimese päritolu kohutava saladuse, millesse kuuluvad kurjad esivanemad. Niisiis rullub kosmoses lahti omamoodi „Da Vinci kood”, vandenõuteooriaga „Kosmoseodüsseia”.
Prometheus oli teadupärast jumalate vastu pöördunud titaan, kes andis inimestele tule. Niisiis oleks film justkui jumalatevastase mässu lugu. Asja võib ka nii vaadata. Kuid tähtsam on võitlus. Ja kes on sind hävitada tahtev vaenlane – jumal või mollusk –, see on vähe tähtis, kui häving silme ees.


