1979. aasta filmis „Tuulte pesa” mängis Tõnu Kark Stalini aja vallaaktivisti Tiit Paljasmaad, kes oli ajastule vastavalt karune tegus inimene. August Gailiti romaani „Nipernaadi” ekraniseering ilmus avalikkuse ette 1983. aastal ja seal mängis Kark suvel mööda maad rändavat kirjanikku-vanderselli. Pärast filmi valmimist ilmus ajakirjandusse kirjandusteadlaste protest, paljude vanema põlve Gailiti-tundjate arvates ei vastanud filmi-Nipernaadi kuidagi kirjanduslikule alusmaterjalile. Kuid rahvas võttis filmi ja selle peategelase omaks. Mida kinnitab ka nüüdne hääletus.

Kiisast tegi lemmiku Lible

Omamoodi paradoks on Kaljo Kiisa saamine meesnäitlejate nimistus teisele kohale. Tõsiasi on see, et Kaljo Kiisa pikas ja silmanähtavalt kvaliteetses näitleja-filmograafias pole pearolle just palju. Sulaselgete pearolli tunnustega töö on vahest ainult osatäitmine filmis „Vana mees tahab koju”. See-eest lõi Kaljo Kiisk hulga kõrvalrolle, eelkõige muidugi Lible „Kevadest”, mis on näitleja rahva silmis nii väljapaistvale kohale mänginud.

Ka parimaks naisnäitlejaks valitud Ita Everil on pikk filmirollide nimekiri, sarnaselt Tõnu Karguga on tal mängitud üle neljakümne filmirolli. Neid on igast žanrist, ära tasub tuua näiteks lustaka lastefilmi „Nukitsamees” Metsamoori rolli, kus ta lapsi Mõhku ja Tölpat mängisid hääletuse laureaat Tõnu Kark ja Urmas Kibuspuu.

Suuri läbivaid pearolle on Ita Everil kaks. Esimene on roll Arvo Kruusemendi lavastatud filmis „Naine kütab sauna” ja teine on Dürrenmati draama põhjal vändatud „Vana daami visiit”. Viimase valmimisaasta oli 2006 ja seda võib pidada omalaadseks lugupidamiskummarduseks Ita Everi andele. Ent ometi pole see sugugi Everi viimane töö, teda näeb peagi linale jõudvas Ilmar Raagi uues mängufilmis „Eestlanna Pariisis”.

Teiseks jäi oma filmirollidega Lia Laats, kes on mänginud suuri rolle Sulev Nõmmiku võrratutes komöödiates. Mis niisamuti head äramärkimist leidsid.