Tõlkijad: Krossi stiili on raske vahendada

Antoine Chalvin,

tõlkinud prantsuse keelde Krossi luulet ja romaani „Paigallend” (2006)

•• Kui keerukas on Krossi eesti keel prantslase pilgu läbi vaadatuna?

Tõlkija jaoks on Krossi keel väga keerukas, sest ta kasutab eesti keele sõnavara ja lauseehitusega seotud nüansse maksimaalselt ära. Tema laused on väga pikad ja looklevad ning eesti keele struktuuriga intiimselt seotud. Nende teises keeles ümber­sõ­nas­tamine nõuab oluliste muudatuste tegemist. Lisaks iseloomustavad tema stiili paljud väikesed detailid, mida on väga raske tõlkida – näiteks sõnamängud, keelendid, dešifreerimatud kultuurilised vihjed jne. Aga see keerukus ja stilistiline rikkus muudab tema romaanid kirjanduslikult tihedamaks. Lugeja ei peagi tingimata kõigest aru saama ning raamatud, mis jäävad osaliselt arusaamatuks, on üldiselt huvitavamad kui lihtsakoelisemad teosed.

•• Kas Krossi raamatute retseptsiooni Prantsusmaal on kuidagi mõjutanud asjaolu, et autor oli represseeritu, kunagine koonduslaagri vang?

Ma ei usu, et sellel oli kuigi oluline roll. Mitmed kirjanduskriitikud on seda eluloolist detaili maininud, ent seda pole rõhutatud ega tema teoste mõtestamisel kasutatud.

Kahtlemata on põhjuseks asjaolu, et Kross ei ole Gulagist oma teostes palju rääkinud, veelgi vähem nendes, mis on prantsuse keelde tõlgitud. Krossi raamatute retseptsioon Prantsusmaal oli pigem mõjutatud Eestis valitsevast poliitilisest olukorrast. Kui „Keisri hull” 1989. aastal prantsuse keeles ilmus, oli Balti riikides toimuv pidevalt uudiste teemaks. Tänu sellele osutus raamat tohutult menukaks ning kõik seda kajastanud ajakirjanikud tõmbasid ajaloolisi paralleele Eesti iseseisvusliikumisega.   

•• Kas prantsuse lugejale pakub Krossi lugemine pigem „ida­maist” eksootikat või tajutakse neis kirjeldatud sündmusi siiski ka mingil määral eurooplaste ühise ajaloona?

Eksootika mängib siin vaieldamatult rolli, sest Eesti ajalugu on Prantsusmaal täiesti tundmatu ning peegeldab Euroopa ajaloo sootuks erinevat tahku, eriti Teise maailmasõja ja selle tagajärgede osas. Krossi hiliste teoste, eriti „Paigallennu” suur teene on see, et nad annavad väga elavalt ja konkreetselt edasi teistsugust vaatenurka. Krossi romaanid ja novellid võivad sellisele mõistmisele kaasa aidata.   

•• Milline Krossi teos on teie hinnangul tema kui kirjaniku mõistmiseks kõige asendamatum?

Ma olen lugenud enamikku Krossi teostest, välja arvatud mõned novellid, teatritükid ja „Kolme katku vahel”, mida ma pole jõudnud kaanest kaaneni läbi lugeda. Kõik tema romaanid pakkusid haaravat lugemist, ent „Wikmani poisid” meeldib mulle teistest veidi rohkem. See on ehk üks neid raamatuid, mis aitavad paremini mõista nii Krossi intellektuaalsust ja haritust kui ka 1930. aastate Eestit, mis muutus hiljem ühtaegu „kaotatud paradiisiks” kui ka kultuurilise mälu pidepunktiks, aidates Eestil pärast Nõukogude aega end uuesti üles ehitada.

•• Kes on teie jaoks Krossi teoste kõige inspireerivam tegelane?

Raske on valida. Kõik Krossi peamised tegelased on millegi poolest erilised, sageli lausa erakordsed. See on ehk üks tema loomingu silmatorkavaid jooni: seal ei ole banaalseid või igavaid tegelaskujusid ega antikangelasi. Kõige haaravamad ja lähedasemad tegelaskujud võiksid ehk olla autori kaks alter ego, „Väljakaevamiste” Peeter Mirk ja „Wikmani poiste” Jaak Sirkel.

Maima Grinberga,

tõlkinud läti keelde romaanid

„Keisri hull” (1999) ja „Paigallend” (2002)

•• Milline on Krossi retseptsioon Lätis?

Krossi retseptsioonist Lätis on raske rääkida, kuna siiani on ilmunud ainult kolm raamatut: „Klio silma all” (1979), „Keisri hull” ja „Paigallend”, kaks viimasena nimetatut on minu tõlgitud. Tõlkekirjandust arvustatakse lehtedes vähe, aga midagi ikka on olnud. Hea märk oli see, et „Keisri hull” müüdi väga kiiresti ära. „Paigallennuga” vist nii hästi ei läinud, aga arvustused olid väga kiitvad ning tean haritlaskonnast palju inimesi, kes peavad seda väga tähtsaks raamatuks. Ise arvan, et Lätis pole veel keegi suutnud sellest keerulisest sajandist nii hästi kirjutada. Samastumisvõimalus on lätlastel täitsa olemas.

•• Kuhu Kross keerukuse astmelt teie tõlgitud eesti kirjanike skaalal jääb, kas ülemisse või alumisse otsa või keskele?

Kross on kindlasti kõige keerulisema keelekasutuse ja lauseehitusega eesti kirjanik, keda olen tõlkinud. Nii et ikka ülemisse otsa.

•• Kas lähiajal on Lätis oodata uute Krossi teoste ilmumist?

Nüüd tuleks kolm korda üle vasaku õla sülitada ning vastu puud lüüa. Sest kui kõik läheb hästi, siis jõuab ehk järgmisel aastal lugejate ette „Professor Martensi ärasõit” ning veel aasta või kahe pärast „Kolme katku vahel”.

Martensi-raamatuga on nii, et see antakse loodetavasti välja samas kirjastuses, kus „Keisri hull” ja „Paigallend”, ehk siis kirjastuses Atena, aga ainult juhul, kui nad saavad mingi Euroopa kultuuriprogrammi toetuse, nii et sellest väga konkreetselt rääkida ei saa, enne kui vastus on käes. Kirjastus Jana Rozes apgads on oodanud minult teose „Kolme katku vahel” tõlget juba mõnda aega, aga mul on alati olnud mingid kiiremad asjad ees. Ehk nüüd siis tõesti läheb see õnneks, jõudsin ju veel Krossile endale lubada, et teen seda kindlasti.

•• Kes on teie jaoks Krossi teoste kõige inspireerivam tegelane?

Romaani „Kolme katku vahel” peategelane Balthasar Russow ja „Keisri hullu” Jakob Mättik.

Cornelius Hasselblatt,

tõlkinud saksa keelde Krossi lühi­proosat ja romaani „Väljakaevamised” (1995)

•• Milline Krossi teostest vääriks teie hinnangul kindlasti veel saksa keelde tõlkimist?

Minu osa Krossi teoste saksandamisel on üsna tagasihoidlik, olen tõlkinud ainult ühe romaani („Väljakaevamised”) ja mõ­ned novellid. Enamik romaanidest on Helga Viira tõlgitud, pärast toimetati neid tublisti Berliinis või Münchenis. Praegu kirjutan raamatut eesti kirjanduse retseptsioonist Saksamaal ega ole veel Krossi peatükini jõudnud, aga seda ma oskan juba nüüd öelda, et tema romaanidest on „Keisri hull” (2003 ja 2007) tõepoolest ainuke, mis on mingil määral jõudnud saksa lugejate mällu. „Kolme katku vahel” (1999 ja 2007), „Professor Martensi ärasõit” (1995) ja „Rakvere romaan” (1997) on ka olemas, aga nad pole nii tuntud. Pärast „Rakvere romaani” leiget vastuvõttu on Hanseri kirjastus kahjuks Krossist loobunud. „Mesmeri ring” ja „Paigallend”, mis on näiteks hollandi keeles olemas, peaksid kunagi ka saksa keeles ilmuma.

•• Kuhu Kross keerukuse astmelt teie tõlgitud eesti kirjanike skaalal jääb?

Siiski ülemisse otsa. Kuigi eesti ja saksa keele süntaksi erinevus ei ole eriti suur, võtab see siiski aega, enne kui üks ehtkrossilik lause on korralikult mu emakeelde tõlgitud.

•• Kes on teie jaoks Krossi teoste kõige inspireerivam tegelane?

„Rakvere romaani” Berend Falck.

Pilt ja sõna

Laupäev Jaan Krossiga

Mitu saadet ETV-s

•• ETV näitab laupäeval, 20. veebruaril kell 12.05 Peeter Simmi dokumentaalfilmi „Söerikastaja” (Eesti 2004).

•• ETV2-s näeb laupäeva õhtul mitut teemasaadet. Kell 21 on eetris Urmas Oti „Carte blanche: Jaan Kross”. Mängufilm „Kolme katku vahel” algab kell 22. Dokumentaalfilm „Söerikastaja” kordub kell 23.30. Kell 00.40 näeb saadet „Idée fixe: Jaan Kross”.