Tartu Kalevipoja kuju taastajad liiguvad sammhaaval

Lepingu pidi laupäeval kinnitama Vabadussõja mälestussamba taastamise komitee üldkogu, kuid skulptori haigestumise tõttu lükkus see edasi. üldkogu tuleb taas kokku aastakoosolekule veebruaris.

Taastamiskomitee esimees Elmar Ernits ütles Eesti Päevalehele, et eellepingu kohaselt peaks kuju modelleerimine lõppema 1997. aasta suvel. Ernitsa sõnul on komitee annetusi kogunud juba nii palju, et on võimalik täita esimesed lepingulised kohustused. Esimehe selgitusel ongi kavas koguda raha järkjärgult, vastavalt lepingute sõlmimisele, et inflatsioon annetusi ära ei sööks. Peale raha on Ernitsa sõnul kuju heaks annetatud ka natuke pronksi.

Komitee põhikirja kohaselt tuleb Vabadussõja mälestussammas taastada endises kohas ja endisel kujul ning ainult annetuste eest. Samba originaal avati pidulikult 17. septembril 1933. See oli 4,7 m kõrge ja seisis 3,2 m kõrgusel alusel. Amandus Adamsoni kavandatud pronksist Kalevipoeg kaalus 103 puuda ehk 1687 kg.

Kalevipojaga mälestussammas oli üks viiest Tartu Vabadussõja monumendist, kuid just temast sai üks linna sümboleid peale ülikooli peahoone ja Kivisilla. Nõukogude võimu esindajad lasksid Kalevipoja 1950. aasta 29. aprillil metallikogumispunkti viia. Oletatakse, et Kalevipoja materjali kasutati hiljem linna keskse Lenini kuju valamisel.

Tartu linnavalitsus ja volikogu algatasid selle aasta algul avaliku arutelu, et langetada otsus, kas on mõtet kuju taastada ning mida võtta ette tema kohta täitva Kreutzwaldi ausambaga. ühene otsus on seniajani tegemata.

Linnavalitsuse hinnangul läheks kuju taastamine maksma 1,5 miljonit krooni, komitee arvates tuleb see vähemalt poole odavam. Veebruaris kaheaastaseks saavasse mälestussamba taastajate komiteesse kuulub 24 inimest. Nende hulgas on linnavolinik professor Eduard Vääri, riigikohtunik Herbert Lindmäe, poliitik Mart Niklus, advokaat Vallo Vanaaseme, õigeusu vaimulik Johannes-ülo Keskküla ning Kaitseliidu Tartu maleva pealik Aivo Kapten.

ANU JõESAAR