19.11.2012, 04:30
Tallinlastest ja tallinlastele kirjutatud linnaromaan
Linnainimesed otsivad lähedust, aga on teisega intiimse sideme loomiseks iseendaga liiga lootusetult kimpus.
Kausi „Koju” on raamat Tallinnast ja tallinlastest, nagu Woody Alleni filmid on New Yorgist ja newyorklastest. Nende huumorgi on sarnane, nukravõitu, Allenil muidugi iroonilisem, Kausil süngem, tumedam. Neid ühendab antud juhul teema: mees ja naine linnaruumis. Eraldab aga see, et Alleni filme vaadates ei pea ma teadma, kus mingisugune avenüü või park täpselt asub, kuid raamatu puhul võib tänavarägastik lugeja segadusse ajada. Näiteks tartlase jaoks võib „Koju” kaugeks jääda, kui tal pole linnaplaani käepärast. Tahaks ju tegelasega kaasa jalutada, aga ei tea, kus ta jalutab, kus on Kentmanni või Tatari tänav, missugused need on. Teisalt on ehk mu kahtlus ülearune: ka Linnuteed pole paljud näinud, ehkki kujutavad seda vähemalt mõningal määral ikkagi ette.