Suviste festivalide korraldajate taskutes ulub tuul

Eile Käsmus alanud Viru folgi peakorraldaja Peep Veedla sõnul ei saa ürituste korraldamist kuidagimoodi äriks nimetada. „Ehkki ideaalis võiks sellise festivali korraldamine tulu tuua igal juhul, sest näiteks minu jaoks on see aastaringne töö ja normaalne oleks selle eest ka tasu saada.”

Veedla sõnul on festivalide korraldamine pigem tegevus, mida tehakse vabast ajast ja suurest teotahtest. „Esimesel korral 2009. aastal tabas Viru folki väga suur, ligi 70 000-eurone miinus, mis oli pool meie tookordsest eelarvest.

Praeguse seisuga oleme enam-vähem nullis, sest kohe pärast miinusesse jäämist vähendasime eelarvet poole võrra ja tänavuse festivali eelarve on ligi 64 000 eurot,” rääkis Veedla ning lisas, et senini pole neil tulu õnnestunud teenida, rääkimata töötasust. „Korraldame aasta ringi kontserte, mis tõsi küll, sageli samuti miinust toodavad, aga õnnestunud projektide arvelt on seni olnud siiski võimalik organisatsioon ära majandada.”

Siiski ei saaks sellist festivali nagu Viru folk toetusrahadeta kuidagi korraldada. „Vahet pole, kas tegemist on riigi või äriettevõtete toetusega. Reaalsuses toetusrahadest siiski ei piisa.” Sel aastal toetasid kultuurkapital ja rahvakultuuri keskus üritust ligi seitsme tuhande euroga.

Tulevad ots otsaga välja

Veedla sõnul katavad toetusrahad heal juhul veerandi või kolmandiku Viru folgi kuludest. „Ja edasi sõltub väliürituse puhul ikka väga palju ilmast. Kui see juhtub olema suurepärane, on lootust kulud katta. Kui ilm veab alt, on šansid nõrgad.”

Ka Viru folgist kordi väiksema Eesti hiphop-festivali üks peakorraldajatest Maido Möls ei ole nõus väitega, justkui tooks festivalid korraldajatele kõvasti sisse. „Meie peamiseks eesmärgiks on ots otsaga välja tulla.”

Siiani on hiphop-festival pidanud hakkama saama riigi toetuseta. „Oleme kultuurkapitalilt toetust küsinud, aga ilmselt oleme valesti proovinud, sest siiani pole me toetust saanud,” ütles Möls.

Rahamured pole tundmatud ka Eesti suurimate ürituste korraldamisega tegelevale firmale BDG Music. „Ega see ei ole jah iga kord väga tulus äri,” tunnistab BDG Music Baltikumi peapromootor Eva Palm. „Saal võib olla rahvast täis, aga kui lõpuks tulud kokku loed, võid ikka miinusesse jääda,” lisas ta. Miinusesse jäämine on Palmi sõnul väga lihtne. „On mitmeid põhjuseid, näiteks valuutakursside kõikumine, kui artist tahab tasu kas dollarites või Inglise naeltes. Vahel teeb väga kurvaks, kui on terve saalitäis rahvast, kõik alltöövõtjad teenivad, aga promootorid jäävad peaaegu tühjade kätega.”

Ürituse korraldamisega tekib väga palju ootamatuid kulutusi. „Kui inimene loeb uudistest, et kontserdil oli 75 000 inimest, siis ta korrutab selle kohe piletihinnaga ja arvab, et see ongi meie tulu. Tegelikult läheb sealt maha 20 protsenti käibemaksu, samuti autoritasud, piletimüügi vahendustasu, lisaks ka kõik muu käterätikuteni välja.”

Kuid mis sunnib siis inimesi festivalide korraldamisega tegelema? „Vahel võib teenistus ka väga hea olla. Ega ükski äriettevõte ei viska ju pilli nurka, kui see kohe tulu ei too,” põhjendas Palm.

Raul Altmäe

kultuurkapitali juht

Eks iga ettevõetav projekt sisaldab endas riski. Eesti kultuurkapital toetab väga paljusid vabaõhuüritusi ning kindlasti teeb seda ka edaspidi, sest see rikastab ja sisustab oluliselt suvist kultuuripilti.

Julgen väita, et enamik Eestis toimuvatest suvistest suurematest kultuurkapitali valdkondi hõlmavatest kultuurisündmustest on toimunud Eesti kultuurkapitali osalisel toel.

Neid, keda oleme toetanud, toetame võimaluste piires jätkuvalt. Eks siin peavad ka korraldajad hoolikalt mõtlema ja kalkuleerima, kuidas laekuvad piletitulud ning kui palju saab üldse kulutusi teha jne.

Kultuurkapital rahastab üritusi enne ürituste toimumist, ürituse toimumise ajaks peab korraldajal olema prognoositav tulude pool kultuurkapitali toetuste näol teada.