Suvised lavastused viivad eestlased lauluga tagasi pärisorjaaega

Selle nädala teises pooles tuleb välja kaks suvelavastust, mis viivad vaataja kaugesse ajalukku, kus eesti rahvas oli veel pärisorja seisuses.

Mõlemad lavastused on saanud oma mängupaigaks ajaloolise Liivimaa ja tegevuskohaks mõisa, mille ümber tollane maaelu paratamatult pöörles. Ülehomme, 27. juulil jõuab Pühajärve ääres Poslovitsa rannas publiku ette 19. sajandi keskpaiga eestlaste mässumeele lahvatamisest rääkiv „Pühajärve sõda ja rahu”, mille on Otepää suveteatri tellimusel kirjutanud Peep Pedmanson.

Tegemist on konkreetse talupoegade vastuhaku juhtumiga, mida nimetatakse Pühajärve sõjaks. Nime õigustab asjaolu, et rahva maharahustamiseks kasutati regulaararmeed.

„Põhiliseks allikaks oli dokumentide kogumik „Talurahvaliikumine Eestis aastail 1841–1842” [ilmunud 1982, Eesti Raamat]. Sealt sain materjali teemakohasele olustikule, sisulised suhted pärinevad muust lugemusest ning elukogemusest, mille sinna olustikku konverteerisin,” rääkis Pedmanson. Teose žanriks on „lõbus kurbmäng lauludega” ehk kunagise talupojaelu raskust leevendatakse laval lauludega, mida esitab Kaunimate Aastate Vennaskond. Indrek Kalda ja Toomas Lunge on valinud 19. sajandi rahvalikest lauludest selliseid, mis teemaga kokku käivad.

Draama ühes lauses

Teine ajalooline näitemäng viib vaatajad veel kaugemasse aega. Tõstamaa mõisas esietendub Gerda Kordemetsa kirjutatud ja lavastatud näitemäng „Surm, sünd ja laulatus”, mis räägib ajaloolistest isikust, Tõstamaa mõisaprouast Anna Meyer von Gyldenfeldtist.

Autori väitel on lavaline Tõstamaa mõisaproua suuresti tema fantaasia vili ja tõuke uue näitemängu loomiseks andis möödunud aastal Tõstamaal tehtud lugu „Pruutide kool”, kus Anna ja tema poeg Heinrich ühes episoodis lavale astusid. „Tõstamaa mõisa kodulehel on paar lauset, mis saidki selle näidendi käivitajaks,” kinnitas Kordemets. „Annal oli kümme poega ja kolm tütart ning mõisa päris lõpuks tema üheksas poeg Heinrich, kuna Anna jäi väga vanaks ning selleks ajaks oli enamik tema lapsi juba surnud. Kuidagi mulle tundus juba möödunud aastal näidendi „Pruutide kool” jaoks materjali kogudes, et selles lauses on juba draama.”

Peale selle on näidendis kasutatud Põhjasõja-aegseid pärimusi ja muudki.

Tõstamaa sakste saatust peab Kordemets praegugi aktuaalseks. „Ma lähtusin Anna kuju kirjutades veendumusest, et naiseks olemine – ka meheks olemine ja inimeseks olemine – ei ole tegelikult ajas muutunud. Oma põhiolemuselt on soorollid, nagu ka muud elurollid, jäänud samaks. Kombed ja tavad on muutunud, maailmapilt on avardunud, aga inimese elul on ikka ja ainult üks eesmärk: õnnelikuks saada,” ütles Kordemets.

„Vaatajale on muidugi meelepärasem, kui autor ajalugu käsitledes tänapäeva suhtes päris irdseks ei jää,” märkis ka Pedmanson. „Õnneks aitavad siis suured narratiivid – ausus ja armastus, pettus ja lootus, võim ja vale ja teised –, mis on igikestvad niikuinii.”Kaks lavastust„Pühajärve sõda ja rahu”
••Andres Dvinjaninovi lavastuses on laval Dvinjaninov ise, Hannes Kaljujärv, Jüri Lumiste, Indrek Kalda, Toomas Lunge jt. Etendused toimuvad Pühajärve ääres Poslovitsa rannas 27.–29. juulil ja 7.–12. augustil.

„Surm, sünd ja laulatus”
••Gerda Kordemetsa kirjutatud ja lavastatud näitemängus astuvad üles Laine Mägi, Andrus Vaarik, Liis Laigna ja Mirjam Mesak. Etendused 30. juulil, 5.–6. ja 13.–19. augustil Tõstamaa mõisas.