Suursaadik ärgitas setusid koostööle Ukraina vähemustega

Sel nädalal külastas Setumaad värskelt ametisse määratud Ukraina suursaadik Eestis Pavlo Kiriakov, tutvudes Meremäe vallas Obinitsa Seto Muuseumitarõga. Kiriakov käis ka Mikitamäe valla Laossina külas väiko-maarjapäeva kirmasel.

„Teda huvitas, kuidas on väikesearvuline rahvakild suutnud säilitada oma kultuuri ja keele,“ rääkis Päevaleht Online’ile Setomaa Valdade Liidu kultuurinõunik Aare Hõrn. „Saadikul oli kodutöö oli hästi tehtud,“ kiitis Hõrn, lisades, et arutati läbi mitmeid koostöövõimalusi.

Praegu kavandab Ukraina saatkond Tallinna 1932.–1933. aasta Ukraina näljahäda Holodomori mälestusmärki. „Saadik ütles, et tal oleks hea meel, kui meil oleks kunstnikke, kes võiksid osaleda sellel konkursil,“ rääkis Hõrn.

Obinitsa Seto Muuseumitares toimunud vestlusringis leiti, et Setumaal ja Ukrainal on palju ühiseid jooni kultuuri- ja majandusvallas, eelkõige pärandkultuuri väärtustamine. Hõrna sõnul soovitas Kiriakov setudel arendada kontakte hutsuulide ja ruteenidega, kes on setudega võrreldavad rahvarühmad põlise asualaga Ukraina lääneosas Užgorodi lähedal.

Setud euroraha toel Ukrainasse

Leiti, et ühiseid ettevõtmisi võiks sündida käsitöö – eriti puutöö ja restaureerimine – ning rahvalaulu, -muusika ja rahvapillide vallas, rääkis Hõrn.

Meremäe vallavanem Peeter Sibul ja Setomaa Valdade Liidu kultuurinõunik Aare Hõrn tegid Kiriakovile ettepaneku kestvate sõprussidemete sõlmimiseks kultuuri- ja hariduse valdkonnas. Suursaadik tegi ettepaneku lähiajal uuesti kohtuda ning arutada võimalikku koostööd konkreetselt.

„On juttu olnud sellest, et võiks sõlmida sidemed sõpruskoolide vahel,“ ütles Hõrn.

Koostöö rahastamiseks loodab Hõrn sellele, et seoses Euroopa Liidu naabruspoliitikaga avanevad Euroopa programmid ka koostööks Ukrainaga.

„Eks näis, kas annab midagi ühes teha,“ rääkis Hõrn. „Küsimus on kauguses. Ukraina majanduslik olukord on kehv, kunstnikel siia tulla on raske. Meil on lihtsam sinnapoole minna.“

Ukrainas võib elada hulga setude järeltulijaid

Et Ukrainas peaks elama ka sinna ümber asustatud setude järeltulijaid, oleks huvitav võimalus nende jälgi ajada, tõi Hõrn välja ühe setude kokkupuutepunkti Ukrainaga.

Friedrich Reinhold Kreutzwald on 19. aastasaja keskel kirjutatud, et Poltaava kubermangu olla viidud 500 hinge setusid. „Nende jälgi võiks otsida,“ ütles Hõrn. „Varssavi lähedal olevat ka olnud mälestusi seal elanud setudest,“ lisas ta.

Ussimaarjapäeval lähevad ussid urgu

Ukraina saadiku külastatud Laossina küla põhilist pidupäeva ehk kirmasepäeva nimetatakse ka ussimaarjapäevaks, sest siis pidid maod mättasse pugema. Arvati, et sellel päeval ei tasu metsa minna, sest talvepaikadesse minevad maod on liikvel ja võivad nõelata igaüht, kes neile ette jääb, kirjutab kultuuri.net. Samuti usuti, et sellel päeval vajab loodus rahulikku päeva. Tööd sel päeval teha ei lubatud, võis ainult marjul käia. Sellest päevast hakatigi käima kuremarju korjamas.