Suri arhitekt ja Tallinna raekoja restaureerija Teddy Böckler
Teddy Böckler tegeles pühendunult raekoja uurimise ja restaureerimisega ligi pool sajandit, tänu millele on Tallinna üks sümboleid just nii hästi säilinud. Raekojas on tehtud lugematuid avastusi ja hiljuti 600-aastaseks saanud vanake on lähemal oma ehedale kujule, vabanenud moonutustest ja ümberehitistest.
Böckler sündis 17. juunil 1930 Tapal. Tallinnas sisekujundusarhitektiks õppinult asus ta 1955. aastal tööle restaureerimise alal. 1959. aastal hakkas tollal 29-aastane Böckler vanalinna pärliga tegelema. Sestsaadik kandis iga raekojas toimunud muutus tema käe ja mõistuse pitserit.
Raekoja arhitektuurialane järelevalve ja ehitusloo uurimine oli Böckleri elutöö. Teda on tunnustatud ka Tallinna teenetemärgiga.
Raekoja direktor Elvira Liiver Holmströmi sõnul on Böckleri panus raekoja uurimisse hindamatu. “Tänu Teddy Böckleri hingega tehtud uurimistööle said tallinlased tagasi ajalooliselt tõepärase raekoja, mille üle me kõik võime rõõmustada ja uhked olla,” ütles Holmström.
Restaureerimiskooli juhataja Juhan Maiste on Päevalehes kirjutanud, et Böcklerita poleks vana Tallinn see, mis praegu. “Teddy Böckler on neid mõistuse sambaid, kellele Tallinna restaureerimine on toetunud aastakümneid,” kirjutas Maiste.
Raekoda polnud Böckleri ainus hoolealune. Tema käekirja jälgi kannavad restaureeritud raeapteek, Matkamaja, Niguliste kirik, Linnamuuseum (Vene tänav 17) ja Linnateater (Lai tänav 23), kui mõnda nimetada.
Veel eelmise aasta lõpus tähistas Böckler rõõmsalt kaht suurt tähtpäeva. Esiteks ilmus tal raamat “Tallinna raekoda”, millesse on koondatud meistri elutöö – raekoja uurimine poole sajandi vältel.
Teine tähtpäev oli kuldpulm. Böcklerit jäävad leinama abikaasa ja tütar, sõbrad ja kolleegid. Ent teda jäävad leinama ka kõik, kelle jaoks on mingi tähendus mõistetel muinsuskaitse ja pärand.
