Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Riho Rahuoja kõne – Baltic Pride’i konverentsil Vilniuses 7. mail 2010

Eesti nii nagu ka teised Balti riigid on pidanud viimastel aastatel majandusliku aktiivsuse languse tõttu kõvasti pingutama. Hoolimata eelnimetatust ei saa me lükata inimõiguste küsimusi oma tegevuses tagaplaanile. Lesbisid, geisid, bi- ja transseksuaale (LGBT) puudutavad teemad on inimõigustealases arutelus sama olulised kui kõigi teiste sihtgruppide teemad.

Teades, et Eurobaromeetri, Fundamental Rights Agency ja Eesti inimarengu aruande kohaselt on Eesti ühiskond üks Euroopa Liidu homofoobsemaid, on mul hea meel näha, et toimunud on ka positiivseid arenguid.

Nimelt sai sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakond alates 2009. aastast, kui võeti vastu võrdse kohtlemise seadus, endale võrdse kohtlemise alase koordineerimise ülesande. Sotsiaalministeeriumi 2011.–2014. aasta arengukavas on lesbid, geid, bi- ja transseksuaalid uueks sihtrühmaks. Peame seda väga oluliseks läbimurdeks, sest varem ei ole Eestis nende sihtrühmaga riiklikul tasemel koordineeritult tegeletud.

Enamik üritusi, mis on planeeritud arengukava tegevustena, seostuvad andmete kogumise ja üldise teadlikkuse tõstmisega, mille eesmärk on suurendada üleüldist sallivust ning mõistmist lesbi-, gei-, bi- ja transseksuaalsete inimeste suhtes.

Kuna transseksuaalid kogevad rohkem mitmekihilisi probleeme, tegeletakse seda gruppi puudutavate probleemidega ministeeriumis kahes osakonnas: rahvatervise osakond puutub rohkem kokku meditsiinilise poolega ja soolise võrdõiguslikkuse osakond vastutab üldiste võrdse kohtlemise põhimõtete eest.

Lisaks eelnevale olen ma rahul, nähes, et dialoog ja koostöö lesbide, geide, bi- ja transseksuaalide esindusorganisatsioonide ning ministeeriumi vahel on kasvanud. Praeguseks võime öelda, et meie põhilised partnerid on inimõiguste keskus, Eesti Geinoored ja SEKÜ, kes ühtlasi jagab juriidilist nõu lesbidele, geidele, bi- ja transseksuaalsetele inimestele.

Üks olulisemaid käimasolevaid tegevusi, mis puudutab LGB- ja T-kogukonda, on inimõiguste keskuse projekt, mida rahastavad Progressi programm ja sotsiaalministeerium. Augustikuus Tartus toimuval populaarsel filmifestivalil Tartuff saame näha LGBT-teemalisi filme.

Peale eelnimetatu toimub Tallinnas rahvusvaheline võrdse kohtlemise teemaline konverents, kus on kõne all ka homoseksuaalsus ja religioon.

Meie tulevikuplaanid, nagu ma enne mainida jõudsin, tulenevad sotsiaalministeeriumi arengukavast ning on peamiselt koondunud andmete kogumise ja teadlikkuse tõstmise ümber, viimase puhul tegevustele, mis aitavad vähendada homofoobiat ja suurendada tolerantsust ühiskonnas.

Nagu paljud teist teavad, alustas justiitsministeerium möödunud aasta lõpus debatti mitteabielulise kooselu õiguslikust regulatsioonist. Üks teemasid, mida debatil käsitleti, oli võimalus anda samasoolistele paaridele õigus registreerida oma koos-elu ametlikult. Me ei saa veel lõplikult öelda, kuidas justiitsministeerium edasi toimib, kuid sotsiaalministeeriumi eksperdid löövad võimaliku seaduse väljatöötamise töögrupis kaasa.

Aastasse 2011 oleme planeerinud ühe koostöö-projekti inimõiguste keskusega, mis samuti keskendub LGB- ja T-inimeste temaatikale.

Kokkuvõtteks soovin öelda, et väikse riigina ei saa me inimestest ilma jääda. Iga indiviid on hoolimata oma seksuaalsest orientatsioonist või soolisest identiteedist meie ühiskonnale oluline. Soovin teile kõigile edu ja jõudu, et jätkata olulist tööd! Aitäh!