Skandaali pole - skandaal!
Skandaalse tähelepanu nimel kangutavate tühikunstiprojektide ja egotripperite ponnistuste taustal on suisa hämmastav Tammsaare majamuuseumis asuvas Deco galeriis avatud tagasihoidlik, kuid tipptasemel maalinäitus.
Valev Seina näituse "Male ja Female" pealkiri on paras pilapuänt. Mingeid intrigeerivaid aktipilte seal näha ei saa. Sisseastujat võtab esimesena vastu hoopis kuldraamitud malelaud. Ülejäänu on mõnusalt muheleva Valev Seina enda sõnul aga "puhas female". Mingis mõttes tõesti - mahedad värvid, kodused- ja loodusmotiivid. Naiselikust sentimendist on tööd aga täiesti vabad. Selge ja puhas maaliline kvaliteet, kindlakäeliselt paika pandud kompositsioonid. Koloriit ja värvikooskõlad helisevad puhtalt kui täiuslikult häälestatud pillil mängitud akordid. Selliseid pilte ei saa tegema õppida. Et niimoodi Nii maalida, selleks peab kunstnik ise "valmis saama". Valev Sein ise arvab, et tema pildid on rojalistlikud ja ta püüab nad maalida nii pidulikuks ja ilusaks kui vähegi oskab. Ehk on just banaalse sotsiaalsuse vältimine aidanud tal keskenduda kunstis peamisele - harmooniale ja ilule.
Stiililiselt uitab Sein äratuntava ja abstraktse piirimail. Aastate vältel on ta katsetanud ikka ja jälle väädi- ja lehemotiividega, luues nende abil kümneid variatsioone lõputult mitmekesise kõiksuse teemal. Seda näeb ka käesoleval näitusel. Kesksele kohale paigutatud nn "õunapuu" (nimi on tinglik, sest nimesid ta oma piltidele panna ei taha) on oma puhtuses ja lõpetatuses tõeline maalikunsti pärl, mis oleks väärikaks täienduseks igale kunstikogule. Lummava paari moodustavad kaks esmapilgul täiesti abstraktset tööd, mis tegelikult kujutavad tuumareaktorit öösel ja päeval. Väljapanekut lõpuni ümber jutustada pole aga mõtet.
Näituse moodustavad aja jooksul ateljee seinte äärde kogunenud teosed, mis on valmis saanud just selles rütmis nagu nad ilmale tulla on tahtnud. Valev Sein maalib tasapisi ja pooleliolevaid töid on ateljees pidevalt kümneid. Ta ei ole kunstnik-sportlane, kes rassib kindlaksmääratud tähtaegade sunnil. Ta on kunstnik selle sõna kõige õigemas mõttes.
Laiemale avalikkusele on Valev Sein kahjuks suhteliselt tundmatu nimi. Eeskätt selle tõttu, et ta pole meedia tähelepanu nimel kunagi tagurpidi saltosid visanud ega pea ees moevooludesse sukeldunud. Tegu on rahulikult oma teed käiva kunstnikuga, kelle huvi keskendub esmajoones värvide ja rütmide lõpmatult huvitavatele vahekordadele. Ja selles vallas suudavad temaga praegu samas rütmis hingata vähemalt Eestis väga vähesed kolleegid.
























