Seitse ametit, kaheksas jazz

Kuna praegu jätkuvad dzhässipäevad, tutvustan Taivo Sillarit eelkõige kui dzhässikontrabassisti.

Tema ehitatud ja kujundatud salongis Meriväljal toimus sel neljapäeval esimene avaliku publikuga kontsert. See oli vaba ja vallatu dzhässipidu, kus Lembit Saarsalu lõpuks lausa publiku hulgast oma mängupartnerite improvisatsioonidele vastas.

Taivo Sillar on ühtviisi kodus nii ajaloos (Tartu ülikooli diplom) kui klassikalises ja jazz-kontrabassis (ERSO ja jazz-koosseisude pillimees); nii majaehituses kui autoremondis (oli aeg, kus remontis enamuse Tallinna muusikute autosid); nii talisupluses kui sepatöös (rauduksed, sepised nii sees- kui väljaspool maja). Selline pillav võimete ja oskuste rohkus võtab mul algul pea ringi käima - esiku metallkompositsioonidest salongi klaverikujulise diivanini on kõik pillimehest pereisa kätetöö. Tema jazzialased "võidud ja kaotused" on afishshidena salongi klaasseina ülemisel osal reas.

Kui abikaasa Heli on meie väikesele seltskonnale vastavalt soovile veini ja viskit serveerinud, alustab Taivo Sillar juttu sellest, et tema mitmekülgsus pärineb Pärnu kooliaastate õhkkonnast. Mullu 50-ndat juubelit pidanud mees selgitab, et tänaste koolipoiste video- ja arvutivaimustuse asemel oli neil soov võimalikult palju ise korda saata. Klassikaaslastest räägib ta esimesena filmimees Mark Soosaarest. Mark õppis muusikakoolis tshellot, tegi kooli raadiot. Oli hea fotograaf, maalis kenasti ja, maapoiss nagu ta oli, tundis end hoopis paremini hobuste kui inimeste seltsis. Samas klassis käisid kultuuriministeerium kantsler Toivo Kuldsepp, professor Jüri Talvet, spordiajakirjanik Jaan Jürine.

Pärnust on pärit eriti palju dzhässitegelasi: Anne Erm, Valter Ojakäär, Uno Naissoo. "Pärnust on üldse rohkem andekamaid inimesi pärit kui sisemaalt," naerab Sillar, et sadamalinnal on omad eelised...

Palavikust lahti jääaugutretiga

Isalt on Taivo pärinud kaks huviala - autod ja muusika. Peale sõda putitas isa muljutud trofeemasinatest sõidukõlblikke autosid, vabal ajal laulis pritsimeeste kooris. Taivo alustas kontrabassimängu 14-aastaselt, esimese auto aga ehitas 5-aastaselt. Naabripoisi uhke, tallamisjõul edasiliikuva auto eeskujul sai esimene sõiduriist kokku - sealauda uksest ja kolmerattalisest jalgrattast. Kardetud keretäiski jäi saamata.

Edasised autoalased saavutused: ehitas Pärnu linna ühe esimese kardi, 20-aastaselt ehitas endale sõiduauto ja hiljem taastas sõidukõlblikuks merre uppunud 1924. aasta Fordi. Kardi abil sai Mark Soosaarega käidud linna peal plikadele muljet avaldamas. Enda ehitatud auto jaoks lammutas ta ära Tartu ülikooli klubi trummikomplekti. "Sättisin iluvõreks ette," muheleb konstruktor fotot näidates.

Kontrabassiõpinguid alustas ta Pärnu Lastemuusikakoolis. õpetaja Mihkel Vooli töömeetod - "piinas mind 3-4 tundi järjest" -, tundus noorukile väga kurnav. Mis hiljemgi ette võetud, sai lõpule viidud. Nii Tartu Muusikakooli kui ajalooteaduskonna diplomid tulid lähestikku.

Vaated ei võimaldanud tal tol ajal pikemalt ajalooõpetajaks jääda. ülikooliteadmistest oli aga kasu võitlemaks ja võitmaks ulatuslikku tsiviilhagi, mis tema vastu algatati. Eriti keerulise perioodina oma elus toob Taivo Sillar välja 80-ndad aastad, kus ta ehitas maja, õppis konservatooriumis ja teenis raha autode parandamisega. Sillari retsept raskustega võitlemiseks on: raskusi mitte vähendada, vaid suurendada.

Sillari läks sambokursustele, alustas talisuplusega. Hästi mõjus, isegi 38-kraadisest palavikust sai ta arsti õuduseks lahti väikese jääaugutretiga.

Muusika kui kindlus

Asjaarmastaja arhitekt Sillari erakordselt põnevat maja (võlvid, rõdud, avatud korrused) tuli vaatama professionaalne arhitekt ja asjaarmastaja kontrabassi alal Ike Volkov. Sillari imestuseks tema "haiged ideed" ei leidnudki halvakspanu. Pillimees Sillar ise on väga rahul "arhitekt" Sillari ehitatud maja akustikaga.

"Kui olen kõigest muust väsinud, võtan pilli ja pagen muusikasse," ütleb ta. Samavõrd kui ta on tundnud halvustavat suhtumist oma paljude ametite pidamisse, häirib teda ka alavääristav suhtumine kontrabassi kui pilli. Oma soolokontserdiga Estonia Talveaias demonstreeris ta kontrabassi võimalusi, esimeses pooles esitas kontrabassi klassikalist repertuaari ja teises pooles dzhässi. Zhanrilise mitmekesisuse plaanis ootaks Sillar ka konkurente ja järgijaid. Eesti kontrabassistidest hindab ta enim Aleksander Jõge, Jüri Leppa ja Tanel Altrovit, kelles on võrdselt "jumalikku" annet ja töötahet. Muusikas ei talu ta tehnitsistlikku lähenemist, kus põhieesmärgiks jääb korrektselt äramängimine; seda aga kohtab orkestrites tihti. Sel pinnal kiidab praegusi kogu orkestri ja tshellorühma kontsertmeistreid Maano Männit ja Pärt Tarvast.

Peremees meenutab salongi tekkemomenti: "12 aastat tagasi oli vaja Belgia kultuuripäevade kontserdi ettevalmistamiseks prooviruumi. Siis tulimegi Tõnu Naissoo, Lembit Saarsalu, Paul Mägi, Peep Ojavere ja Silvi Vraidiga esimest korda siia. Meil olid siin ka poliitilise värvinguga õhtud. Joel Steinfeldt laulis oma alltekstiga laule - see oli tol ajal tõeliseks sõnumiks." Tekkisid sidemed, salongis hakkasid käima välisesinejad. Eredaim mälestus on mormoonide bigbändist, Sillar on praegugi elevil: "26 meest - keegi ei suitsetanud, ei joonud kohvi, alkoholist rääkimata -, aga lõbu oli rohkem kui kunagi enne või pärast. Tore õhtu oli ka Göteborgi sümfooniaorkestri kontrabassirühmaga. Tuli välja, et kõik olid head "jazzmänid". Kes võttis saksofoni, kes mängis klaverit... Panime siin paar tundi järjest."

Kontrabassi kõrval seisab salongis Taivo Sillari uus armastus - harf. Esimene kontsert erakordse koosseisuga - harf (Tatjana Lepnurm), kitarr (Tõnu Soo) ja kontrabass - on Estonia Talveaias juba toimunud. Kava filmimuusika töötlustest (kogu koosseis) jazzini (kitarr ja bass). Trioga - Lembit Saarsalu ja Leonid Vintskevitsh või Tiit Paulus -, käiakse rohkem välisriikides.

"Minul on perega vedanud, iseasi, kas kas perel minuga," ütleb Sillar. Kaua raadios töötanud abikaasa Heli naerab nõusolevalt. Mõlemad pojad õpivad kõrgemas kommertskoolis. Majaehituse kõrval üles kasvanud, nimetavad nad ainsa võimaliku elukutsena küll kiviladumist.

HEILI VAUS